2024. aasta tõi Eesti majandusele peale pikka langust väikeseid taastumise märke. Citadele panga ökonomist räägib, millised majandussektorid lõikavad 2025. aastal taastuvast majandusest kasu.
“Alustama peaks ilmselt sellest, et 2024. aasta oli Balti riikidele majandustele väga erinev. Kui Leedu majandus kasvas ning Läti oma püsis paigal, siis Eesti oma oli languses,” ütles Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas. Samas tõi 2024. aasta Eestile ka kauaoodatud paranemismärke.
Alates 2024. aasta lõpust läheb ökonomisti sõnul senisest veidi paremini Eesti tootmis- ja ehitussektoril. Skandinaaviamaades, millega Eesti tootmissektor tihedalt seotud on, langevad intressimäärad ning see suurendab Põhjamaade nõudlust tööstustoodangu, eelkõige allhanke järele. Samuti on hakanud jaemüügi sektor põhjast välja ronima ning müügimahud enam ei vähene . Väikest paranemist on näha ka hulgimüügis, mis on võrreldes jaemüügiga rohkem tundlik intressimäärade tõstmisele ja langemisele. “Tundub, et Euroopa Keskpanga (EKP) intressimäärade langus on Eesti majandust juba hästi mõjutanud ning sisenõudlust parandanud,” lausus Izgorodinas.
Samas toob Citadele panga ökonomist välja, et ehitussektor ja jaekaubandus on vaatamata paranemismärkidele siiski nõrgad. “Jaekaubandus on hetkel Eesti majanduse üks nõrgemaid lülisid jäädes 2022. aasta maikuu näitajatele ehk vahetult enne EKP intressimäärade tõstmise algust saavutatud tipptasemele 13 protsenti alla. Oluliseks mõjutajaks on see, et Eestil on Balti riikidest kõrgeim erasektori võlg, mistõttu oli intressimäärade tõstmise negatiivne mõju Eesti tarbijatele suurem. Samuti on Eesti tarbijate kindlustunne hetkel märkimisväärselt madal ning see mõjutab ka jaekaubandust.”
Izgorodinas avaldab lootust, et Eesti väljub 2025. aastal oma pikalt kestnud majanduslangusest. “Arvan, et Eesti näeb käesoleval aastal umbes 2,4-protsendilist majanduskasvu. Peamisteks majanduse elavdajateks on tugevam majandustsükkel ning see, et Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade alandamist, mis muudab laenamise odavamaks ning toetab seeläbi majandust.”
Millises sektoris aga praegu äri alustada? On oodata, et 2025. aastal hakkab paremini minema intressitundlikel sektoritel nagu ehitus, kinnisvara, elektroonika, luksuskaubad ja reisiteenused, lisaks ka jaekaubandusel. “Loogika on lihtne. See, mis tõuseb, peab mingil hetkel langema ja vastupidi: see, mis liigub alla, tuleb lõpuks üles. Kõrgetel intressimääradel oli, nagu öeldud, tohutu negatiivne mõju Eesti majanduse intressitundlikele sektoritele. Turud aga ennustavad, et sellel aastal kärbib EKP intressimäärasid veel, mis tähendab, et euribor jõuab 2025. aasta suvel eeldatavasti 2 protsendini. Tippajal oli see 3,9 protsenti. Intressitundlikud sektorid hakkavad seega taastuma väga madalalt ja majandustsükli algus on neile hea periood.”
Kõige riskantsemaks sektoriks jääb 2025. aastal tõenäoliselt transport: nõrk majandusaktiivsus euroalal mõjutab ka Baltikumi transpordi- ja logistikasektori taastumist. “Euroala majandus jääb stagnatsiooni ja väikese majanduslanguse vahele ning sisenõudlus on nõrk. Seetõttu on transporditeenuste järele vähe nõudlust. Euroopa Liidu transpordisektori aktiivsus on endiselt väga madal ning see mõjutab ka Eesti oma,” ütles Izgorodinas.