Juba peaaegu kuu aega on USA finantsturud olnud ebakindlad. Langenud suuremate aktsiaindeksite dünaamika viitab, et Trumpi presidendiaja „mesinädalad“ on lõppenud ja turud on hakanud põhjalikult hindama tehtud otsuseid ja muudatusi. Kas jutud USA majanduse peatsest langusesest vastavad tõele ning milline on selle mõju Baltikumi majandusele, selgitab Citadele privaatpanganduse ekspert Robert Jäger.
On selge, et praegu suurendab USA finantsturgude ebakindlust pidevalt muutuv tariifipoliitika ning inflatsioonirisk. Turu ärevust peegeldab hästi üks peamisi USA aktsiaindekseid – S&P 500. Alates tipust, mis saavutati 19. veebruaril, on S&P 500 indeks langenud 7,3% ja aasta algusest on indeks langenud 3%.Tehnoloogiaettevõtteid koondav NASDAQ indeks on kukkunud 7,7% ja väikeseid ning keskmise suurusega USA ettevõtteid hõlmav Russell 2000 indeks on langenud 7,4%.
Üha enam kuuleb avalikus ruumis arvamust, et USA majandus langeb peagi. Sellele lisab hoogu ka Trumpi enda välja öeldud avaldus, et tegemist on kohanemisperioodiga ning et majanduslanguse riski ei saa välistada
Kas olukord on tõesti nii halb? Vastus on, et tõenäoliselt ei. USA majanduskasv on selgelt aeglustunud, kuid aeglustumine pole veel langus. Kriisist veel rääkida ei saa.
USA SKT vähenemise prognoos eksitab
USA majanduslanguse riski analüüsides on oluline mõista erinevate statistiliste andmete nüansse. Näiteks jälgivad analüütikud tähelepanelikult Atlanta FED GDP Now indeksit, mis näitab reaalajas USA SKT muutusi. Hetkel viitab indeks sellele, et USA SKT langeb 2025. aasta esimeses kvartalis 2,4%. See indeks aga põhineb reaalajas avaldatavatel andmetel ning muutub pidevalt. Tegelikkuses on SKT langus tehniline: seda põhjustab impordi järsk kasv, kuna USA ettevõtted varusid enne tariifide kehtestamist kaupu Hiinast ning EL-ist. Ehk tegemist on ajutise teguriga. Teises kvartalis näeme vastupidist: USA impordimaht langeb järsult, sest ettevõtetel on laod kaupa täis. Seega on praegune prognoos liiga pessimistlik ja muutub veel oluliselt.
Ajutise SKT languse kõrval on aga ka muud USA varajased majandusnäitajad pigem nõrgad: tööstuse, teenuste ja tarbijate kindlustunne on languses. Mõned tarbijakindluse alamindeksid on jõudnud juba majanduslanguse tasemele. Samuti kasvab kiiresti inflatsioonihirm, kuna tarbijad kardavad tariifide tõttu hinnatõusu. Siiski tuleb arvestada, et need varajased näitajad põhinevad peamiselt küsitlustel, mis tähendab, et need peegeldavad pigem ettevõtete ja tarbijate ettekujutust olukorra halvenemisest, mitte tingimata tegelikku majanduse halvenemist. Kui ettevõtted ja tarbijad kohanevad Trumpi administratsiooni tariifipoliitikaga, võib kindlustunne taastuda.
Kokkuvõtteks võib välja tuua kolm peamist probleemi, mis praegu USA majandust vaevavad. Esiteks, viitavad erinevad näitajad, et sisetarbimine, mis on USA majanduse mootor, on aeglustunud. Seda mõjutavad nii tarbijate suurenenud ärevus kui ka kõrge hinnatase, mis hakkab piirama tarbimist. Teiseks, ettevõtete ebakindlus toob kaasa investeeringute peatumise, mis on risk majanduskasvule. Kolmandaks, DOGE komisjon kärbib aktiivselt riigikulusid ja ametnike arvu, kuid samal ajal ka majanduslikku tuge, mis aitas USA-l kõrgete intressimäärade survet taluda. Kuigi me näeme, et riskid kogunevad, saab aga näitajaid hoolikamalt vaadates aru, et majanduslangus on veel kaugel.
Kui USA majandus aevastab, jääb terve maailm haigeks
Kuidas mõjutab võimalik USA majanduslangus Balti riike? Finantsanalüütikud ütlevad tihti, et kui USA majandus aevastab, jääb terve maailm haigeks, mis tähendab, et USA majanduse langus mõjutaks nii Euroopat, Hiinat kui ka teisi regioone. Balti riigid pole erand. Meid mõjutaks eelkõige eksport, kuid mitte otsene eksport USA-sse, vaid kaudne läbi Euroopa Liidu turgude. Balti riikide eksportijad on seotud Euroopa väärtusahelatega, mis tähendab, et kui Saksamaa või Skandinaavia eksportijad kogevad USA turul nõudluse langust, vähenevad ka tellimused Balti eksportijatele. Eriti mõjutaks see Eestit ja Leedut, kuid ka Läti ei jääks puutumata.
Eurostati andmetel moodustab eksport 76% Eesti SKT-st, 73% Leedu SKT-st ja 64% Läti SKT-st, mis tähendab, et Läti majandus on veidi vähem ekspordist sõltuv. Samas on kõigis kolmes riigis ekspordi osakaal SKT-s kõrgem kui EL-i keskmine, mis oli 2024. aastal 50%. Ekspordi langus mõjutaks viitega ka Balti riikide tööturgu ja sisetarbimist. Sisetarbimise ja ekspordi langus viiks investeeringute vähenemiseni.
Tõenäoliselt aga reageerivad USA valitsus ja keskpank majanduslikele raputustele siiski kiiremini kui teised riigid või Euroopa Liit. USA majanduslangus, kui see peaks toimuma, sunniks Trumpi administratsiooni muutma oma kaubanduspoliitikat ja riiklikke kulutusi ning USA keskpank peaks langetama intressimäärasid.
Finantsturud jälgivad hetkel hoolikalt USA majanduslanguse riski, kuid pigem tehnilise iseloomuga ajutise aeglustumise pärast ei tasu liiga palju muretseda. Kuna aga USA sisetarbimine on juba langema hakanud, siis ei saa majanduslangust ka välistada. Õnneks on Balti riikide majandused tervislikud – meil pole selliseid tasakaalustamatusi nagu 2008. aasta finantskriisi ajal. Seega halvema variandi puhul seisaksime silmitsi tõenäoliselt ajutise majanduse aeglustumisega, mida peagi asendaks uus majanduskasvu tsükkel.