Citadele panga küsitluse järgi suudaks säästudest oma olemasolevaid finantskohustusi täita vähem kui kuu aega 19 protsenti Eesti inimesest ning 14 protsendil puuduvad säästud täielikult. Kuni kolm kuud suudaks vastu pidada kolmandik inimestest ning üle nelja kuu elaks ära veel teine kolmandik.
Eesti Panga andmetel kasvas veebruaris Eesti majapidamiste hoiuste maht jaanuariga võrreldes 103 miljoni euro võrra ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes on olnud tõus lausa 1,3 miljardit eurot. Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane selgitas, et need numbrid näitavad selgelt, kuidas euribori langus on hakanud Eesti inimestele rohkem raha kätte jätma. „Ka meie küsitlus näitab, et võrreldes eelmise aastaga on tõusnud nende hulk, kes suudaksid vajadusel oma säästude abil pikemalt vastu pidada. Näiteks eelnevas küsitluses ütles 15 protsenti, et suudaks vastu pidada üle kuue kuu. Nüüd on see number tõusnud 18 protsenti peale,“ lausus Rebane.
Ta lisas, et küsitluse vastustest on näha, kuidas majanduse kiirem taastumine Leedus on seal oluliselt kiiremini tõstnud perede raha säästmise ja kogumise võimet. Eelmisel aastal märkis Citadele küsitluses Leedus 19 protsenti, et suudaks säästudest elada üle kuue kuu. Nüüd on see hulk tõusnud lausa 27 protsendi peale.
Lätis on Balti riikidest enim neid peresid, kellel üldse sääste pole. Kui Leedus märkis 10 protsenti, et neil puudub finantspuhver täielikult, siis Eestis vastas sarnaselt 14 protsenti ja Lätis 19 protsenti inimesest. Samuti hindas vaid 14 protsenti lätlastest, et suudaks säästudest elada kauem kui kuus kuud (Eesti – 18%, Leedu – 27%).
Rahaline puhver tagab kindlustunde ja aitab vältida kiirustades tehtud otsuseid
Iga inimese ja leibkonna üheks esmaseks rahaliseks eesmärgiks võiks olla piisava meelerahufondi – ehk ootamatute olukordade puhvriraha – loomine. “Selline rahaline tagavara annab turvatunde ootamatute sündmuste puhul ja aitab vältida olukorda, kus tuleb esimese rahamure korral kohe laenu võtta," selgitas Rebane.
Üldiselt soovitatakse meelerahufondi suuruseks koguda summa, mis katab vähemalt kolme kuu ulatuses igapäevased elamiskulud. Mõnel juhul – näiteks ebastabiilse sissetuleku või suurema pere puhul – võib olla mõistlik koguda isegi kuue kuu kulutusi kattev fond.
Kuhu ja kuidas koguda?
Rebase sõnul on kogumisvõimalusi ja -vahendeid mitmeid ning sobivaim valik sõltub igaühe vajadustest ja harjumustest. „Meelerahufondi võiks koguda näiteks kogumishoiusele, mis võimaldab rahal intressi teenida. See aitab kaitsta sääste inflatsiooni eest ja hoiab raha väärtust paremini kui tavaline pangakonto,“ soovitas ta. Kui mingi summa on juba koos tasub see panna tähtajalisele hoiusele, millega on võimalus teenida suuremat intressi. “Olulisem on isegi see, et tähtajalisel hoiusel olevale rahale ei pääse kohe kiirelt ligi, mis suurendab võimalust, et sealt ei hakata suvaliste kulutuste jaoks raha näpistama. Soovitan raha kõrvale panna kohe palgapäeval, selline viis aitab säästa rohkem.”
Oluline on meeles pidada, et iga säästetud euro loeb. Kui kohe ei ole võimalik kõrvale panna kuu aja kulude jagu summat, tasub alustada väiksemalt ja kasvatada fondi järk-järgult. Näiteks võtta eesmärgiks esialgu 500 euro kogumine – see on juba märkimisväärne tugi ootamatul hetkel.