Citadele panga küsitluse järgi on möödunud suvega võrreldes muutunud Eesti inimesed pessimistlikumaks oma palgaväljavaadete osas. Tõusnud on nende hulk, kes arvavad, et järgneva poole aasta jooksul nende palk pigem väheneb ning kasvanud on ka nende inimeste arv, kes usuvad, et nende palk jääb muutumatuks.
Statistikaameti viimaste andmete järgi oli möödunud aasta viimases kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk 1959 eurot ning eelmiste perioodidega võrreldes näitas palgakasv aeglustumist. Kuigi ka Eesti majandus on iga kvartaliga näidanud väikeseid paranemise märke, siis enda võimaliku palgakasvu osas on Eesti inimesed muutunud pigem pessimistlikumaks.
„Küsisime pool aastat tagasi, kuidas inimeste arvates nende töötasu järgneva aasta jooksul muutub. Uurisime nüüd seda uuesti ja selgub, et pigem on kasvanud nende hulk, kes on kindlamad, et nende palk ei muutu või hoopis langeb,“ märkis Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Kui veel möödunud suvel uskus kaheksa protsenti, et nende töötasu ilmselt väheneb, siis nüüd on nende inimeste arv tõusnud 11 protsendi peale. Samuti on 34 protsenti pealt 42 protsendi peale kerkinud nende eestlaste arv, kelle arvates jääb nende töötasu samaks. „Nende inimeste arv on eelkõige kasvanud inimeste arvelt, kes veel pool aastat tagasi ei osanud arvata, kuhu suunas nende palk võiks liikuda. Nüüd nad usuvad kindlamalt, et see ei muutu kuidagi või hoopis langeb,“ märkis Hakiainen.
Citadele küsitluse järgi on samaks jäänud aga nende inimeste hulk, kes usuvad, et nende palk võiks peagi tõusta. Neid inimesi oli suvel ja ka nüüd 23 protsenti.
Juba mõnda aega Eestist parema majandusliku seisuga Leedu ja Läti on toonud nende elanikele ka märksa parema kindlustunde. Kui Eestis loodab peatset palgatõusu 23 protsenti inimestest, siis Leedus on see number 35 ning Lätis 29 protsenti. Samuti on seal vähem neid, kes kardavad sissetulekute langemist. Lätis usub nii kaheksa ja Leedus seitse protsenti vastanutest.
Hakiainen lisas, et kuigi eestlased usuvad palgatõusu kõige vähem, jätab jätkuv euribori langus paljudele siiski veidi rohkem raha kätte. “See võimaldab ka uuel aastal säilitada senise laenuvõimekuse, mis muidu võiks maksutõusude või ära jäänud palgatõusu tõttu mõnevõrra väheneda,” märkis Hakiainen.
Sarnaselt varasema uuringuga eristus ka selgelt vahe kõrgema- ja madalamapalgaliste vahel. Mida kõrgemat palka inimesed teenivad, seda suurem on neil ka usk, et nende palk tõuseb veelgi. „Näiteks üle 2000 eurot palka teenivatest märkis 37 protsenti, et nende töötasu ilmselt tõuseb, kuid alla 1000 eurot teenivatest vastast sarnaselt vaid 15 protsenti,“ selgitas Hakiainen.
Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kokku küsitleti igas riigis 1000 inimest.