Viimasel kvartalil üllatas Eesti ootamatult palju paranenud majandustulemustega, tulles sellega välja kümme kvartalit kestnud majanduslangusest. Eriti Leeduga võrreldes on juba mõnda aega olnud Eesti Baltikumi kehvima majandusega. Mis seisus on meie naabrite majandused ja kas Leedu senine suur edu võib olla nüüd hoopis ohus, selgitab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Citadele analüütikud ennustavad ka selleks aastaks Leedule Baltikumi suurimat majanduskasvu 2,9% juures. Läti SKT võiks kasvada 2,2% ja Eesti SKT 2,4%. „Leedu majandus jätkab tugevnemist, kuid peab hoolikalt jälgima tekkinud riske, mis võivad senist edumaad hakata vähendama,“ märkis Izgorodinas.
Leedu jaemüügi käive on koroonajärgsel tipptasemel
2024. aastal tervikuna kasvas Leedu SKT 2,6%, sealjuures 2024. aasta neljandas kvartalis suurenes see lausa 3,6% võrra. Samal ajal langes möödunud aastal Eesti SKT 0,3% ja Läti SKT 0,4%. Sektori tulemuslikkuse kontekstis on viimasel ajal ilmnenud Leedus mitu huvitavat suundumust. Leedu töötleva tööstuse, mis ekspordib suurema osa oma toodangust, tootmismaht on vaid 1% madalam koroonajärgsest tipptasemest. See on hea tulemus, eriti arvestades Saksamaa tööstuse nõrkust. Samuti on näha selgeid märke tsüklilise tootmise elavnemisest: näiteks 2024. aasta detsembris oli mööblitootmise näitaja 9% kõrgem 2024. aasta kevadel saavutatud minimaalse tootmise tipptasemest. Lisaks sellele on jaemüügi käive saavutanud koroonajärgse tipptaseme, mida toetab toidu- ja tarbekaupade müügi elavnemine. Viimane saavutas 2024. aasta detsembris ajaloolise tipptaseme. Elavnemine on tingitud nii tarbijate kõrgest optimismist kui ka kasvavast ostujõust.
Samuti on Leedus näha üha rohkem märke kinnisvaraturu elavnemisest, sest 2025. aasta jaanuaris oli korteriostu tehingute arv 3% kõrgem kui 2024. aasta jaanuaris, samas kui aastases võrdluses kujunes see näitaja lausa 6% kõrgemaks.
„Siiski näeme ka olulisi riske: 2024. aasta detsembris ilmnesid esimesed märgid Leedu kaupade ekspordi vähenemisest Saksamaale, mis on üks esimesi Saksamaa nõrga majanduse mõjusid. Samas arvestades Saksamaa tootmisettevõtete suurenenud valmisolekut otsida konkurentsivõime taastamiseks lepingulisi tootmispartnereid väljaspool Saksamaad, ei näe me siiski siin liialt suuri riske Leedu ekspordile,“ märkis Izgorodinas.
Lätis taastuv sisenõudlus ja tsemenditööstuste toodang
Lätis on majandusaktiivsus endiselt madalseisus, kuid siiski on järjest rohkem näha märke majanduse tsüklilisest elavnemisest. Üks olulisemaid sektoreid, kus ilmnevad positiivsemad märgid, on jaekaubandussektor, mida toetab tarbijate ostujõu taastumine ja odavamad laenukulud. Läti statistikaameti kogutud andmed näitavad, et 2024. aasta neljandas kvartalis olid Läti jaekaubanduse müüginäitajad kõrgeimad alates 2022. aasta kolmandast kvartalist saadik. Nagu Leedu puhulgi, tuleneb see elavnemine peamiselt tarbekaupade segmendist, mis on tavaliselt tsüklilisem. 2024. aasta neljandas kvartalis oli Läti tarbekaupade jaemüük 7,2% suurem kui aasta tagasi, arvestamata hinnamuutuste mõju.
„Huvitav on see, et hinnatundlikud kategooriad aitavad tugevalt kaasa Läti sisenõudluse taastumisele, sest 2024. aasta neljandas kvartalis kasvas IT- ja sideseadmete jaemüük 16% võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga. Kodumasinate jaemüük kasvas võrreldes eelmise aastaga 12%, arvestamata jällegi hindade muutuse mõju. Tänu sellele saab öelda, et vähenenud laenukulude mõju kajastub selgelt Läti majanduses,“ selgitas Izgorodinas.
Positiivseid märke näitab ka Läti tööstussektor, kus 2024. aasta detsembris oli toodang 3,2% kõrgem võrreldes 2023. aasta sama perioodiga reaalhindades ehk hindade muutuse mõju arvestamata. „Üks huvitav ja esiletõstmist vääriv aspekt on see, et 2024. aasta detsembris oli Läti tsemenditööstuse toodang peaaegu 16% suurem võrreldes 2023. aasta sama perioodiga. Tegu on ettevaatliku märgiga, mis näitab, et ehitus- ja kinnisvarasektorit ootab ees taastumine,“ sõnas Izgorodinas.
Citadele analüütikud prognoosivad, et käesoleval aastal tõuseb Lätis ja Leedus keskmine palk 7%, samas kui sealne inflatsioonimäär peaks 2025. aastal olema vastavalt 2,2% ja 2,7%. Eesti puhul ennustatakse, et palgad kasvavad sel aastal 5,3% ja inflatsioonimäär on 3,3%.