USA värske president Donald Trump kehtestas Hiinale imporditariifid. Kuu aja pärast hakkavad tariifid kehtima ka Mehhikole ja Kanadale. Mida on oodata Euroopa Liidul?
Trump kehtestas eelmisel nädalavahetusel Kanada ja Mehhiko impordile 25-protsendilise ning Hiinale 10-protsendilise tollimaksu. Nüüdseks on teada, et Kanada ja Mehhiko tollimaksude jõustumine lükkub kuu võrra edasi. Kas, millal ja millisel kujul need lõplikult kehtestatakse ja millised vastusamme riigid veel astuvad, näeme ilmselt mõne aja jooksul. Lisaks on Trump maininud, et Euroopa Liit (EL) on tariifide osas järgmine. Veel pole selge, kui suur imporditariif võidakse kehtestada EL-i impordile, kuid siiski saab eeldada, kuidas sarnased tariifid EL-i ning Eesti majandust mõjutaksid.
10-protsendiline tariif ei mõjutaks tõenäoliselt Euroopa Liidu majandust märgatavalt ning SKP prognooside langetamiseks poleks põhjust. Euroopa Liidu tootjad soovivad jääda USA turule, mistõttu kompenseerivad nad 10-protsendilise tariifi oma sisemistest vahenditest, vähendades sellega oma kasumimarginaale. Eestile oleks see olukord positiivne, sest Saksa ja Skandinaavia tootjad hakkaksid otsima võimalusi muuta komponentide tootmist odavamaks ning viiksid tõenäoliselt osa oma tootmisfunktsioonidest üle Baltikumi, sealhulgas Eestisse. Osaliselt kompenseeriks imporditariife ka euro odavnemine USA dollari suhtes.
25-protsendiline imporditariif oleks Euroopa Liidu majandusele aga halvem uudis. 25-protsendiline tariif importkaupadele vähendaks euroala SKT kasvu umbes 1 protsendipunkti võrra. Kuna Euroopa Keskpank prognoosib selleks aastaks euroala SKT-le 1,1 protsenti kasvu, tähendaks 25-protsendiline tariif, et euroala majandus liiguks kasvust stagnatsiooni. Kas see tähendaks Eesti majandusele suurt kaotust? Tõenäoliselt mitte. Eesti ettevõtted on ELi standardite järgi väikesed ning neile vajaliku stabiilsete eksporditellimuste mahu hoidmiseks on euroala majanduse stagnatsioon piisav. Samuti kiirendaks 25-protsendiline tollimaks lepingulise tootmise ületoomist Baltikumi ja Eestisse. Lisaks kui Ühendkuningriik suudab tariife vältida, ei liiguks osa EL-i ekspordist USA-sse otse, vaid Ühendkuningriigi kaudu. Teisalt aga kujutab 25-protsendiline tariif endast ohtu Euroopa majandusele, sest selle tõttu võib euro väärtus USA dollari suhtes langeda. See omakorda suurendaks inflatsiooni euroalal ning Euroopasse imporditud kaubad muutuksid kallimaks.
Kuigi on võimalik, et Trumpilt tuleb peagi jõulisemaid väljaütlemisi Euroopa imporditariifide teemal, järgnevad sellele siiski läbirääkimised EL-iga, mille käigus jõutakse loodetavasti kompromissile ning võimalik, et USA piirdub leebemate imporditariifidega. USA uus president on teatanud, et ootab EL-ilt aktiivsemat energiaimporti USA-st, samuti on mainitud Ameerika toiduainete ja autode impordi suurenemist Euroopasse. EL on huvitatud USA energia impordi suurendamisest ning suurendab tõenäoliselt veelgi USA sõjatööstuse toodete importi. Muudes kaubandusküsimustes kaldub EL otsima kompromisse. Seega on tõenäoline, et USA kehtestab Euroopale leebed tariifid.