Finantspetturitega võitlus tundub lõputu, sest üha kiiremini mõeldakse välja uusi ja raskemini avastatavaid skeeme inimestelt raha kätte saamiseks. AI tõlketööriistad aitavad kelmidel teha järjest usutavamaid ja parema keelega petukirju ka eesti keeles. Kui palju kasutatakse tehisaju võimeid aga vastupidi petturitega võitlemiseks? Seni edukaim näide on Suurbritannia mobiilioperaator O2 loodud AI-vanaema, kelle ülesanne on petturite aega raisata nendega juttu ajades.
Daisy nimeline tehisintellekti juturobot loodi Virgin Media 02 poolt väga lihtsa eesmärgiga – kulutada lihtsalt kelmide aega. „Kui inimene peab magama ja puhkama, siis see robot tegutseb 24/7 ja tema tööpõhimõte on väga lihtne. Kui kelm kulutab aega temaga rääkimisele, siis ei saa ta parajasti teha päris inimestele petukõnesid. Lisaks muidugi lihtsalt see eelis, et AI ajab pettureid lihtsalt ahastusse, sest mingit raha ju temalt kätte ei saa. Püsib ju väike lootus, et pidevalt ebaõnnestuv kelm lõpuks ehk loobub oma tegevusest,“ selgitas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
AI-vanaema mängib just vanemat naisterahvast, sest see demograafia on petturitele eelistatud sihtmärgiks ning nii suudab AI edukalt etendada segaduses ohvrit, kes küsib kelmidelt pidavalt täpsustavaid küsimusi, ajab asju sassi ja üldiselt viidab palju aega. Daisy nimelt räägib pikalt oma elulugu, jutustab oma kudumise hobist ning annab erinevaid valeandmeid. Osadel juhtudel on ta suutnud pettureid liinil hoida isegi kuni 40 minutit.
„Õnneks või kahjuks eesti keeles otsevestlust ükski AI veel nii veenvalt ilmselt pidada ei suudaks, kuid ka siin arenevad tehisintellektide keelemudelid kiiresti ning peagi võib see täiesti võimalik olla. Juba praegu saab luua näiteks videopilti nii, et saad seal otsevestluses enda asemel rääkima panna näiteks Donald Trumpi näo ja häälega tegelase. Küberpätid on selliseid võimalusi ka juba kasutamas,“ märkis Tkatšenko.
Miks siis tehisintellekti rohkem küberturbes ei rakendata? Tkatšenko sõnul kasutatakse tegelikult AI-süsteeme küberturbes laialdaselt ja juba ammu, see toimub lihtsalt pigem n-ö kulisside taga. „Ka näiteks Eesti Maksu- ja Tolliamet rakendab masinõppe lahendusi maksupettuste tuvastamiseks ja rahapesu kahtlaste mustrite leidmiseks. Paljudel pankadel aitab AI analüüsida oma klientide käitumismustreid ning annab häiret, kui seal toimub mingeid kahtlaseid kõrvalekaldeid, mis võiksid viidata, et konto on näiteks kaaperdatud või maksekaart varastatud,“ lausus Tkatšenko.
Ta lisas, et näiteks aitab AI pangas tuvastada potentsiaalseid petukirju ja spetsiaalse programmi abil treenitakse regulaarselt ka pangatöötajaid erinevaid petukirju märkama ja neid raporteerima. „AI kasutusi pangas on tegelikult juba vägagi palju alates krediidi ja rahapesu riskide analüüsimisest kuni igapäevaste tööde optimeerimiseni. Lisaks meie veebilehel olevale virtuaalsele konsultandile Adele, kes aitab klientidel oma küsimustele vastused leida, on meil ka mitmeid majasiseseid juturoboteid, kes abistavad spetsiifiliste IT, personali ja teiste oluliste teemadega.“