Möödunud aastat võib finantskelmidele lugeda ebaõnnestunuks, kuna aastaga kahjusummad pigem vähenesid. Sellele vaatamata oskasid kelmid Eesti inimestelt ja ettevõtetelt välja petta ligi üheksa miljonit eurot ning pidevalt mõeldakse välja uusi viise, kuidas ohvreid rahast tühjaks tõmmata.
„Eestis on erinevate kelmuste teemadel tehtud päris tublit teavitustööd. Loodame, et teadlikkuse tõus on toonud meile tulemuse, et suures plaanis on finantskelmuste juhtumite hulgad ja kahjusummad möödunud aastal kokkuvõttes langenud,“ märkis Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. Kui Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul peteti erinevate finantskelmuste liikidega aastal 2023 välja natuke üle 9,4 miljoni euro, siis möödunud aastal jäi see ligi 8,8 miljoni juurde.
Kõige kulukamad on PPA andmetel investeerimiskelmused. Nende registreeritud juhtumite arv oli nii möödunud kui ka ülemöödunud aastal 305. Samas kui aastal 2023 peteti nii välja üle 5 miljoni euro, siis nüüd langes see 4,8 miljoni peale. Investeerimiskelmused hõlmavad juhtumeid, kus inimestele pakutakse võimalust soodsalt investeerida, neid utsitatakse investeerimise eesmärgil laenu võtma ja uut pangakontot avama või raha kandma võltsitud investeerimisplatvormidele. Tkatšenko hinnangul on investeerimiskelmused hetkel üks levinuimaid pettuste vorme. “Ohvrid kannavad rikkaks saamise lootuses üle suuri summasid, kuid tegelikult aga aitavad oma tegevusega pettusele kaasa, kaotavad raha ja võivad ka pangale võlgu jääda.”
Pangakelmustega välja petetud summad langesid möödunud aastal 2,9 miljoni pealt 2,3 miljoni peale. Samas registreeritud juhtumite arv langes ka 524-lt 387-e peale võrreldes ülemöödunud aastaga. Pangakelmuste raames teesklevad kelmid enamasti pangatöötajat, et ligi pääseda inimese pangakontole ja PIN-koodidele.
Möödunud aastal langes ka BEC-skeemide ehk ettevõtetelt näiteks võltsarvetega välja petetud summad 1,1 miljoni euro pealt 980 000 euro peale.
Samas tõusis möödunud aastal aga pakikelmuste kahjusumma kahekordseks ehk 320 000 euro pealt 647 000 euroni. Need on kelmused, kus kaupa osta sooviv inimene saab kulleri petulingi, kuhu oma pangaandmed sisestab või küsitakse ohvrilt sõnumi vahendusel paki saamiseks tema andmeid. Neid kasutatakse hiljem inimese pangakontolt raha välja võtmiseks või ohvri nimel ka laenude taotlemiseks.
Tkatšenko sõnul hakkavad kelmid eesootavatel aastatel kasutama pettuste läbi viimiseks rohkem tehisaru abi. “Nii võivad petturid luua väga tõetruusid videoid, heliklippe ja pilte, ning teeselda kuulsusi või pereliikmeid. Hiljuti kajastati ka meedias juhtumit, kus petturid lõid tehisaru abil pilte ja videoid Brad Pittist, kes justkui oli haiglasse sattunud ning petsid nende abil ohvrilt välja 800 tuhat dollarit. Tehisintellekti kasutamine muudab kelmuste tuvastamise raskemaks. Tõenäoliselt areneb küll ttehnoloogia nende uute trendidega kaasa, ent viitega.”
„Finantskelmid ei jää kindlasti puhkama ja mõtlevad välja järjest uusi skeeme, kuidas ära kasutada inimeste heausklikkust ja hajameelust. Citadele pank jätkab oma teavitustööd pettuste ennetamiseks ja klientide kaitsmiseks. Hoiame ikka meeles ja räägime seda edasi ka oma lähedastele, nagu vanaemad ja vanaisad, et igasugustele kahtlastele linkidele ei tasu vajutada, pangatöötajad ega üksi muu ametnik ei küsi mitte kunagi sinu pangakonto PIN-koode ega palu neid endale saata. Ehk aga kõige tähtsam on see, et kui keegi teid ühegi sellise tegevusega tagant kiirustab, siis see on kohe kahtlane. Kelmid panustavad tihti just sellele, et inimene kaotaks kiirustades valvsuse või et tal ei õnnestuks oma tegevusi kellegi lähedasega enne läbi arutada,“ märkis Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.