Viimastel aastatel on sotsiaalplatvormidel järsult kasvanud petujuhtumite arv. Kelmid on eriti aktiivsed just Facebook Marketplace'is, kus kasutajad saavad müüa ja osta erinevaid asju alates nõudest ja riietest kuni mööbli ja tehnikani.
Ühendkuningriigi panga TSB andmetel on Facebook Marketplace'is iga kolmas reklaam võltsitud ja koguni 73% kõigist sotsiaalmeedias toimuvatest müügipettustest leiab aset Facebookis. TSB andmetel olid 2023. aastal kõige enamlevinud pettustega seotud tooted sõidukid ja sõidukiosad, millele järgnesid telefonid, kingad ja riided.
Citadele panga rahapesutõkestamise osakonna juhi Viktor Tkatšenko sõnul on sotsiaalvõrgustikes leivad petuskeemid aastatega muutunud järjest keerukamaks. "Pettureid toetab kiiresti arenev tehnoloogia nagu tehisaru, mis võimaldab neil luua realistlikumaid ja raskemini tuvastatavaid skeeme, võltsitud pilte, videoid ja dokumente. Ka sotsiaalmeedia platvormi uuendused, nagu uued reklaamivormid ja privaatsed grupid annavad petturitele rohkem võimalusi oma eesmärke peita,“ nentis Tkatšenko.
Levinumad petturite taktikad on Tkatšenko sõnul kasutajate suunamine võltsitud veebilehtedele, kahtlaselt madalate hindandega asjade müümine, ettemaksu nõudmine ja võltsitud maksekinnitused. Tkatšenko märkis, et Eestis on viimasel ajal levinud just väheväärtuslike esemete näiline müümine. “Nende asjade, näiteks elektroonika, koduesemete või riiete, hinnad on tavaliselt kuni 100 eurot. Väiksem maksumus annab petturile kindluse, et ohvrid ei tee tõenäoliselt politseisse avaldust, sest arvavad, et politsei ei hakka selliste pisikeste summadega tegelema. Samas kui 10 inimest saab 30 euroga petta, on kelmil juba 300 eurot.”
Petturid sihivad nii müüjaid kui ka ostjaid
"Kui inimene on pannud Facebook Marketplace’i müügipakkumise, siis võivad petturid selle ajendil ühendust võtta. Nad väidavad, et ei taha kauba eest tasuda pangaülekandega või soovivad paki kätte saada kindla kulleriga. Selleks saadavad nad lingi, kuhu paluvad müüjal sisestada pangakaardi ja internetipanga andmed, et tema või väidetav kuller tasu kätte saaks. Reaalselt tahetakse sellega lihtsalt kätte saada ohvri pangaandmeid, et selle abil pääseda ligi inimese rahale,“ ütles Tkatšenko.
Kelmid võivad etendada ka müüjaid ning pakkuda hea hinnaga tooteid, mida tegelikult ei eksisteeri või nagu ostjat etendadeski, paluda inimesel sisestada oma isiklikku infot kahtlastele veebilehtedele.
Tkatšenko sõnul on peamiseks ohvriks langemise põhjuseks kiirustamine ning heausklikkus, mis sageli varjutavad valvsuse. „Petturid kasutavad usaldust ära ja tõukavad inimesi kiirustades otsuseid langetama, et ei jääks aega kõhklemiseks ja analüüsimiseks. Näiteks väidetakse, et müügiga on kiire või et järjekorras on juba teised huvilised," ütles Citadele panga esindaja.
Tema sõnul tuleks sotsiaalmeedias osteldes esmalt hinnata müüja usaldusväärsust ja pakkumise realistlikkust. Ülimadalat hinda pakkuvad või ostjat kiirustavad müüjad püüavad sageli ära kasutada inimeste impulsiivsust. "Kui näed Marketplce’is uut telefoni turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga, on väga tõenäoline, et tegu on võltspakkumisega,“ sõnas Tkatšenko.
Samuti tasub tähelepanu pöörata makseviisile. Kui müüja või ostja pakub Facebooki soovitatust erinevaid makseviise, sularahas või vähetuntud platvormide kaudu tasumist, tuleb olla ettevaatlik. Samuti tasub tutvuda inimese profiiliga: kui see on loodud hiljuti, sellel on vähe sõpru, fotosid või postitusi, võib see olla märk petturist. Kindlasti tasub müüja või ostja nimi Google otsingusse sisse lüüa ning vaadata, kas kellelgi teisel on temaga enne halbu kogemusi olnud. Samuti võib kontrollida Facebooki gruppe, kus inimesed jagavad oma kogemusi petturitega.
Kui kahtlustad, et oled langenud Facebook Marketplace’is osteldes pettuse ohvriks, anna sellest teada oma pangale ja politseile.