Eestis tõusid veebruaris tarbijahinnad aasta arvestuses 5,3%, mis on üle kahe korra suurem kui euroala keskmine 2,4%. Elukalliduse tõus paneb inimesi mõtlema ka oma töötasu suuruse üle. Värske küsitlus Eesti, Läti ja Leedu elanike seas näitab, et eestlased on oma palga kasvu suhtes oluliselt pessimistlikumad kui meie lõunanaabrid.
Citadele panga küsitlusest selgub, et vaid 11% Eesti inimestest usub, et nende palk võiks järgmise kolme kuu jooksul tõusta. Lätis ja Leedus on see näitaja 18%. Samal ajal kardavad eestlased kõige rohkem, et nende palk võib hoopis väheneda. Kui Eestis arvas 12% vastanutest, et nende töötasu langeb, siis Lätis oli see näitaja 7% ning Leedus vaid 5%. Kõige suurem osa vastanutest usub, et nende palk jääb samaks – seda arvab 52% eestlastest ning 51% lätlastest ja leedulastest.
Võrdlus varasema küsitlusega: pessimism süveneb
Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane märkis, et Citadele panga varasem küsitlus näitas juba sügisel, et Eesti inimesed muutuvad oma palgaväljavaadete osas järjest pessimistlikumaks. „Kui eelmises uuringus sügisel uskus Eestis 23% vastanutest, et nende palk kasvab, siis värske uuringu järgi on see langenud nüüd vaid 11% peale. Samal ajal on kasvanud nende hulk, kes usuvad, et nende palk kas ei muutu või isegi väheneb. Kui eelmisel küsitlusel arvas 8% eestlastest, et nende palk võib langeda, siis nüüd on see juba 12%,“ selgitas Rebane.
Ta lisas, et Leedu ja Läti majandus taastusid Eestist märksa varem ning seal on näha, et inimeste optimism on püsinud suhteliselt stabiilsena, kuigi kõige viimase küsitlusega on ka seal palgakasvu lootus vähenenud. Kui sügisel uskus Leedus palgatõusu 35% ja Lätis 29% vastanutest, kuid nüüd on need näitajad langenud vastavalt 18% peale.
Kas pessimistlik meeleolu mõjutab ka tarbimisharjumusi?
Need tulemused peegeldavad laiemat majanduslikku ebakindlust, mis mõjutab ka inimeste tarbimiskäitumist. „Kui palkade tõus pole kindel ja osad inimesed kardavad isegi palgakärpeid, võib see viia ettevaatlikuma kulutamise ja säästmise suurenemiseni. Samas on praegu olnud abiks euribori vähenemine, mis jätab Baltikumi inimestele rohkem raha kätte,“ lausus Rebane.
Küsitlusest selgus veel lisaks, et Eestis on natukene rohkem neid, kes ei tööta palgatööl – 15% eestlastest märkis, et nad ei ole palgatöötajad, mis on samaväärne Lätiga, kuid Leedus on see näitaja pisut madalam (13%).
Uuringufirma Norstat viis tarbijate finantsuuringu läbi tänavu jaanuaris.