Viimased kolm aastat on Eesti majandusele olnud keerulised ja see on olnud praktiliselt kõige kehvemas seisus terves Euroopa Liidus. Põhjused, mis tõmbasid alla Eesti majanduse kasvu, aitavad nüüd hoopiski sellel taastuda ning jõuda järele Lätile ja Leedule, hindab Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Eurostati andmetel jäi Eesti SKP juba 2022. aastal sisuliselt paigale (+0,06%), 2023. aastal langes 3,3% ning eelmisel aastal kahanes veel 0,3%. See ei olnud mitte ainult halvim tulemus Balti riikide seas, vaid ka Euroopa Liidus. Nõrgemat tulemust näitas vaid Iirimaa (-4,3%). Kusjuures Iirimaa majanduslanguse põhjustasid tehnilised tegurid, nagu vähenenud nõudlus farmaatsia- ja IT-teenuste järele pärast Covid-pandeemiat. Võrdluseks, Leedu SKP kasvas samal perioodil 3%, Läti 2,4% ja euroala keskmiselt 1,3%.
Miks on Eesti majanduse trajektoor olnud erinev teistest Balti riikidest? Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks on Eestil regiooni kõrgeim erasektori võlakoormus. Eesti leibkondade laenukohustused moodustasid 2023. aastal 35% SKP-st, samas kui Leedus ja Lätis vastavalt vaid 21% ja 18%. Sarnane trend ilmneb ka ettevõtete laenukoormuses: Eestis 54% SKP-st, Leedus 27% ja Lätis 34%. Kuna intressimäärade tõus tõi kaasa kõrgemad laenumaksed, tundsid Eesti kodumajapidamised ja ettevõtted seda kõige teravamalt. See pärssis omakorda tarbimist ja investeeringuid oluliselt rohkem kui Lätis ja Leedus.
Teiseks on Eesti väliskaubandus tugevalt seotud Skandinaavia regiooniga, mille laenuturul domineerivad muutuva intressiga laenud. Intressimäärade tõusu tõttu kahanes Soome majandus 2022–2024 aastatel 1%, mis mõjutas ka teiste Skandinaavia riikide majandusaktiivsust – eriti jahtusid tarbimine, tööstussektor ja kinnisvaraturg. Kuna Skandinaavia moodustab ligikaudu kolmandiku Eesti ekspordituludest, mõjutas sealne majanduslangus ka Eesti majandust.
Kas Eesti majandus saab 2025. aastal Balti regiooni eeskujuks?
Kõik majanduslangused lõppevad varem või hiljem. Ka Eesti liigub tasapisi majanduslangusest taastumise faasi. See tõstatab küsimuse – kas Eesti majandus tõuseb 2025. aastal Balti regioonis teistele eeskujuks? Arvan, et jah. Kindel on see, et 2025. aasta erineb märgatavalt eelnenud aastatest: Balti riikide majanduskasvu tempod ühtlustuvad.
Eesti majanduse tugevnemist kinnitavad mitmed näitajad, nii faktid kui ka küsitluste tulemused. Esiteks, kuigi Eesti SKP vähenes 2024. aasta lõpus, oli langus neljandas kvartalis vaid 0,1%, mis tähendab, et majandus on sisuliselt liikunud langusest stagnatsiooni. Teiseks, Euroopa Komisjoni arvutatud Eesti majandustsükli indeks oli 2025. aasta veebruaris kõrgeim alates 2022. aasta septembrist. Samuti olid Eesti tööstus- ja kaubandusettevõtete ootused kõrgeimal tasemel pärast 2022. aastat, mis viitab sellele, et majandus liigub taastumise suunas.
Täiendavalt on Statistikaameti andmed näidanud, et jaekaubanduse maht enam ei lange ning esimesed taastumise märgid ilmnevad e-kaubanduses, elektroonikas ja IT-sektoris – viimased kaks on kõrgete intressimäärade suhtes eriti tundlikud valdkonnad. See viitab sellele, et euroala intressimäärade langus avaldab Eestis juba mõju ja hakkab seda nüüd tegema järjest suurema kiirusega. Ühelt poolt jääb eraisikutele ja ettevõtetele tänu sellele rohkem raha kätte. Veelgi suurema hoo majandusele annab uute võetavate laenude hulk, mis on juba praegu tõusuteel. Faktorid, mis hoidsid Eesti majandust languses, viivad selle hoopis kiirele kasvule.
Citadele panga viimased prognoosid näitavad, et laenamise odavnedes ning sise- ja välisnõudluse taastudes kasvab Eesti majandus 2025. aastal 2,4 protsenti, Läti oma 2,2 ja Leedu majandus 2,9 protsenti. Seega, kuigi Eesti kosub kiiresti, ei ole piirkonna majandusliidri tiitel veel käes. Leedul on praegu eelis tugeva tööstuse, jaekaubanduse ja kinnisvaraturu elavnemise tõttu. Millisest Balti riigist saab aga 2025. aasta majanduses suurim võitja, sõltub sellest, kui edukalt majanduse taastumisfaasi kasutakse.