Finantskelmid muutuvad oma petukirjade ja -kõnede tegemisel üha osavamaks ning inimestel tuleb järjest tähelepanelikumalt jälgida, kas saadud kiri on ikka päriselt tulnud pangalt või tuttavalt või on tegemist võltsinguga. Seepärast peab Citadele küberturvalisuse ekspert eriti ohtlikuks viimasel ajal sotsiaalmeedias ringlevat trendi, kus inimesed ise jagavad enda kohta detailseid andmeid.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko märkis, et viimasel ajal on mitmete sotsiaalmeedia kontode, eriti Instagrami, kaudu levimas taas trend, kus inimesed jagavad enda kohta detailset infot. „Need meenutavad vanasti populaarset sõbrapäevikut, kuhu kirjutatakse enda kohta natuke põhiinfot, nagu vanus, sünnikuupäev, aga ka näiteks sünnilinn, silmade värvi, lemmiklooma nime, hobisid ja muud. Iseenesest on see tore ja paistab süütu, aga tegelikult võivad osavad kelmid seda ka kurjasti ära kasutada,“ lausus Tkatšenko.
Kuvatõmmis sotsiaalmeediatrendist. Kasutajad jagavad vabalt enda isiklikku infot, sealjuures vanust, töö- ja elukohta.
Ta selgitas, et eriti ohtlik on see nende inimeste puhul, kelle sotsiaalmeedia kontod on avalikud. „Kelmid oskavad väga hästi inimeste pähe pugeda ja kui neil on lisavahendiks kasutada ka näiteks inimese lemmiklooma nimi või muu personaalne detail, siis see aitab veelgi lihtsamalt ohvrit ära petta. Isegi kui arvad, et sind kindlasti selle sama jagatud infoga ära petta ei õnnestu, siis tegelikult saavad kurikaelad neid andmeid ju ka mujal ära kasutada. Näiteks võtta ühendust su vanaemaga ja temal ei teki kahtlustki, et miks peaks keegi ebausaldusväärne isik sinu detailset infot teadma,“ ütles Tkatšenko.
Ainuüksi näiteks möödunud aasta detsembri kuus õnnestus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel Eesti inimestelt välja petta kokku ligi 100 000 eurot nii, et telefonikõne käigus väideti inimesele, et tema pereliige on põhjustanud liiklusõnnetuse ning kriminaalmenetluse ärahoidmiseks on vaja maksta advokaadile raha või tekitatud kahjusid hüvitada.
Samuti võib isikliku info jagamine anda petturitele võimaluse mõne su konto parooli või sisse logimiseks vajaliku kontrollküsimuse ära arvata. „Kuigi ei tohiks, siis pahatihti kasutavad inimesed ikkagi lihtsaid paroole – oma sünnikuupäeva, lemmiklooma nime või midagi muud väga isiklikku,“ nentis Tkatšenko.
„Seega ei tasu liiga kergekäeliselt enda detailset infot avalikult välja paisata ja mõelda tuleks ka sellele, et seda infot saab ka teiste, sinu lähedaste inimeste, pähe pugemiseks ära kasutada,“ edastas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
PPA hinnangul peteti erinevate finantskelmuste liikidega möödunud aastal Eesti inimestelt välja vähemalt 8,8 miljonit eurot.