Finantspetturid pommitavad jätkuvalt aktiivselt Eesti elanikke petukõnede- ja kirjadega. Eriti usinalt on aastat alustanud need kriminaalid, kes mängivad pangatöötajat, et kätte saada ohvri pangaandmed ja PIN-koodid. Aasta kahe esimese kuuga on nii välja petetud kolmveerand miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes lausa kolmekordne tõus.
„Kui muudes finantspettuste kategooriates, nagu investeerimis- ja pakikelmused, on juhtumite arv jäänud eelmise aastaga võrreldes samasse suurusjärku, siis pangakelmuste registreeritud juhtumite hulk on kahekordistunud ning kahjusumma lausa kolmekordistunud. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on Eesti elanikud aasta kahe esimese kuuga pangakelmustega kaotanud ligi 750 000 eurot,“ nentis Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Ta märkis, et kriminaalide saadetud petukirjad ja kõned muutuvad endiselt üha keerulisemalt tuvastatavaks, mis tähendab, et ka inimeste enda tähelepanu võiks samas taktis paremaks muutuda. „Näiteks võib kirja sisu ja kujundus kiirel vaatlusel vägagi tõetruu paista. Ka meiliprogrammid näitavad oma kiirvaates, et saatjaks on mõne panga klienditeenindus või midagi sarnast. Kui aga vaadata reaalselt meiliaadressi, kust kiri on tulnud, siis seal on lihtsalt numbrite või tähtede jada. See on selge märk, et asi pole õige. Seega vähim, mida teha võiks on reaalselt vaadata meiliaadressi, mitte jääda rahule meiliprogrammi kiirvaatega sellest,“ lausus Tkatšenko.
Ta lisas, et kuldreegel, mida tasub edasi anda ka oma vanavanematele, on see, et pangatöötajad ega üksi muu ametnik ei küsi mitte kunagi sinu pangakonto PIN-koode ega palu neid endale saata. Samuti tasub meenutada, et kui kõne tundub kahtlane, tuleb see kohe lõpetada ning helistada panka ja küsida, kas see tuli tõesti neilt. “Pank ei pahanda ettevaatlikkuse peale,” ütles Tkatšenko.
Pangakelmuste enimlevinud taktikad.
- Väidetakse, et helistatakse pangast ja kasutatakse erinevaid ettekäändeid: kannatanu nimel tuli panka tundmatu isik, kes soovis vormistada laenu, kannatanu isikuandmed on lekkinud, kahtlased tehingud pangakontol, keegi soovib kannatanu pangakontolt raha välja võtta. Seejärel saadakse juurdepääs kannatanu arvutiseadmele, kannatanu edastab enda andmed (isikukood, internetipanga kasutajatunnus, ID-kaardi foto) või logib sisse kriminaali saadetud lingil. Seejärel kantakse tema kontolt raha mujale või võetakse tema nimele laenu.
- Helistab väidetav panga turvatöötaja või mobiilsideoperaator. Väidetakse, et on vajalik uuendada teenuse lepingut, keegi soovib avaldaja nimele laenu võtta, isiku kontol leiavad aset kahtlased toimingud jms.
- Helistatakse väitega, et isikule on saabunud pakk või tähitud kiri ning tuleb edasi anda isikukood. Ühtlasi võivad kurjategijad helistada põhjusega, et isiku elektriarvestid tuleb vahetada ning vajalike toimingute läbiviimiseks palutakse kannatanul sisestada PIN-koode. Pärast kannatanuga esmase kontakti loomist ning isikuandmete kättesaamist või PIN-koodide sisestusi helistatakse väidetavalt pangast ning öeldakse, et isiku kontol toimuvad kahtlased tehingud või isiku nimel soovitakse laenu vormistada ning turvalisuse mõttes tuleks kannatanu raha ohutule kontole edasi kanda. Teinekord palutakse kannatanu pangakaardid või kontol olev raha sularahas anda üle kullerile, kes toimetab need turvalisse kohta.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel peteti erinevate finantskelmuste liikidega eelmise aasta jooksul Eesti inimestelt välja 8,8 miljonit eurot.