Madalamad intressimäärad on alates selle aasta algusest hakanud eluasemelaenude turule jõuliselt elu sisse puhuma. Ärilaenude segment taastub aeglasemalt, kuid jaanuaris oli ka seal näha kiiremat kasvutempot ning seda just eriti Eestis.
Citadele panga tegevjuht ja juhatuse esimees Rūta Ežerskienė sõnul on 2025. aasta alanud Balti laenuturul küllaltki optimistlikult. „Uute laenude mahtude kasv on kiirenemas. Ka ärilaenude segmendis, mis lõpetas 2024. aasta aeglustumisega, on näha positiivseid muutusi. Leedu, Läti ja Eesti keskpankade andmed näitavad, et selle aasta jaanuaris kasvas uute laenude väljastamise 12 kuu libisev keskmine 16,5% võrreldes 2024. aasta jaanuariga. See on kiireim uute laenude kasv alates 2022. aasta maist,“ märkis Ežerskienė.
Laenumahtude kasvu kiirust Balti riikides mõjutab otseselt baasintressimäärade langetamine euroalas. Võrdluseks, 2024. aasta keskpaigas oli laenude kasv vaid 6%, kuid 2025. aasta jaanuaris kiirenes see 16,5%-ni. See tähendab, et Euroopa Keskpanga (EKP) intressimäärade kärped avaldavad üha suuremat mõju Balti laenuturule, sest madalamad intressid soodustavad laenamist ja hoogustavad turu kasvu.
Käesoleva aasta jaanuaris kasvasid uute eluasemelaenude mahud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Eestis 32%, Leedus 30% ja Lätis 5,9%. Varasematel aastatel pidurdas laenuturgu EKP intressimäärade kõrge tase, mille tõttu Balti riikide uute laenude turg oli languses 2022. aasta lõpust kuni 2024. aasta kevadeni. Kui aga intressimäärade kärped algasid, hakkas eluasemelaenude turg kiiresti taastuma ja prognooside kohaselt jätkub see trend ka edaspidi. „Viimaste hinnangute järgi on oodata EKP poolt veel kahte intressimäärade kärbet – aprillis ja juunis. See tähendab, et euribor peaks suveks stabiliseeruma 2% tasemel,“ lausus Ežerskienė.
Ärilaenude kiire kasv Eestis
Uute ärilaenude mahud on olnud küll stabiilselt kõrged, kuid alates 2024. aasta sügisest oli ärilaenuturg Balti riikides stagnatsioonis. Põhjuseks oli euroala nõrk majandustsükkel, eriti Saksamaal, kus majandus kõikus stagnatsiooni ja kerge languse vahel. Siiski tõi jaanuar ärilaenuturule positiivseid muutusi: uute ärilaenude mahud jõudsid kõrgeimale tasemele alates 2024. aasta oktoobrist.
Citadele panga juhi sõnul oli selle kasvu taga kaks peamist tegurit: euroala ja Saksamaa majanduse aktiivsuse paranemine ning Eesti ärilaenuturu kiirenemine. „Kui 2024. aasta novembris kasvasid ärilaenud Eestis vaid 4%, siis 2025. aasta jaanuaris kiirenes kasv peaaegu 15%-ni. See viitab sellele, et Eesti majandus on jõudnud languse põhja ja on nüüd taastumas, mida kinnitab ka ärisektori suurenev laenamine,“ sõnas Ežerskienė.
Intresside langedes on oodata, et laenuturg hoogustub veelgi, kuigi suurimaks riskiteguriks jääb USA majanduse aeglustumine, mis võib mõjutada euroala ja Balti riikide majanduslikku kindlustunnet.