Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbi viidud Eesti inimeste finantsküsitlusest selgub, et ligi pool ehk 46% Eesti elanikkonnast usub, et nende rahaline seis muutub järgmise kolme kuu jooksul halvemaks ning seda peamiselt aina kallinevate toiduainete hindade tõttu. Rahalise seisu paranemist usub vaid 13% vastanutest.
Citadele pank soovis inimestelt teada saada, milliseks ennustavad nad enda rahalist seisu järgmise kolme kuu jooksul ning 32% uskus, et see halveneb veidi, 14% aga uskus, et nende rahaline olukord muutub märkimisväärselt halvemaks. Kolmest Balti riigist on Eesti elanikud eluga hakkama saamisesse selgelt kõige negatiivsema suhtumisega – Lätis usub rahalise olukorra halvenemist 27% ja Leedus 31% elanikest.
„Baltikumi tarbijate hinnangul mõjutab nende finantsolukorda enim inflatsioon, mis nõrgendab ostujõudu ja võtab ära ka võimaliku palgatõusu positiivse mõju. Seetõttu jäävad tarbijad oma finantsperspektiivi suhtes üsna ettevaatlikuks kõigis kolmes riigis,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Eesti elanike pessimismi põhjuseks on Eesti nõrgem majandustsükkel, mida pidurdab peamiselt Baltikumi kõrgeim erasektori võlg. Tuleb aga arvestada, et siia hinnangusse pole veel üldse sisse arvestatud suvel Eestis tõusvaid makse. Kaks protsendipunkti tõusev käibemaks omab olulist mõju kõikidele hindadele.“
Kõigis kolmes Balti riigis näevad inimesed, et nende rahaline seis halveneb peamiselt toiduainete ja muude eluks vajalike esmatarbekaupade hindade kallinemise tõttu, mis toob ostujõu aina madalamale.
Seda, et nende rahaline seis järgmise kolme kuu jooksul märkimisväärselt paraneb, usub ainult 2% Eesti elanikest, mõningast paranemist usub 11%. Lätis usub finantsseisu paranemist kokku 22% vastanutest ning Leedus 19%.
„Prognooside kohaselt kasvab 2025. aastal Läti SKP 2,2% ning Leedu SKP 2,9%. Samuti on selge, et Eesti majandustsükkel jääb jätkuvalt Leedu ja Läti omast maha. Nõrgema majandustsükli tõttu on Eesti tarbijate ootused ka palkadele Balti riikide seas kõige nõrgemad,“ kommenteeris Rebane.
Kõige enam usuvad oma finantsseisu kehvenemist järgneva kolme kuu jooksul Hiiumaa elanikud (lausa 84% vastanutest), järgnevad Läänemaa (59%) ning Ida-Virumaa (57%).
„Kirde- ja Lääne-Eesti piirkonnad on jätkuvalt kohad, kus inimesed ei usu enda rahalise seisu paranemisse. Rahalise seisu paranemise lootus on seotud ikkagi peamiselt Tallinna ja Harjumaaga, kus 16% inimestest usub, et nende finantsseis muutub veel enne suve paremaks,“ ütles Rebane.
Uuringufirma Norstat viis tarbijate finantsuuringu läbi tänavu jaanuaris ka küsitles 1000 inimest.