USA järgmise presidendi Donald Trumpi valituks saamise järel on palju arutatud selle mõju üle Eesti ja Euroopa majandusele. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinase sõnul tuuakse arutelus õigustatult välja mitmeid negatiivseid aspekte, ent nende kõrval võib Trumpi plaanidel olla ka erinevaid positiivseid mõjusid.
Esiteks tähendab Trumpi võit tõenäoliselt madalamaid ülemaailmseid naftahindu. USA uus president on avameelne oma kavatsustes kehtestada uuesti imporditariifid vaatamata sellele, et otsus toob USAs kaasa uue inflatsioonilaine. Samuti rääkis Trump valimiskampaania ajal korduvalt madala naftahinna eelistest ja plaanist suurendada USA naftatootmise mahtu. Tõenäoliselt ei piisa ainult USA suuremast naftatoodangust, et maailma naftahinnad allapoole viia, kuid kui OPEC nõustub erinevate stiimulite eest naftatootmist suurendama, võib maailma naftahind tõesti langeda. Odavam nafta pidurdaks inflatsiooni nii USA-s kui ka Euroopas. Eurostati andmetel moodustavad kütusekulud Eesti tarbijate kõigist kulutustest 4,2 protsenti, jäädes maha EL-i keskmisest, milleks on 4,5 protsenti. Lisaks on Eestis see näitaja Baltikumi madalaim. Küll aga võib võimalik kütusehindade vähenemine jätta inimestele veidi rohkem raha kätte, mida kulutada teistele asjadele.
Teiseks aspektiks on võimalik erinevus USA ja euroala baasintressimäärade muutustes. Imporditariifid ja jätkuvad valitsuse kulutused USA majanduse elavdamiseks tähendavad, et Föderaalreservi tegutsemisruum intressimäärade alandamiseks on piiratud. Teiselt poolt on aga Euroopa Keskpank sunnitud jätkama intressimäärade kiiret langetamist nii seepärast, et eurotsooni inflatsioon aeglustub kui ka USA imporditariifide tõttu. Trump kavatseb kehtestada imporditariifid mitte ainult Euroopa Liidu, vaid ka Hiinast pärit kaupadele. Sel juhul ootab Euroopat Hiinast pärit odavamate importkaupade laine, kuna Hiina hakkab otsima USA asemel alternatiivseid eksporditurge. See impordilaine tähendab eurotsooni inflatsiooni veelgi kiiremat aeglustumist ja sellest tulenevalt madalamaid intressimäärasid. Eesti võidaks intressimäärade alandamisest palju, kuna enamik siin väljastatud laene on seotud muutuva intressiga. Euroala madalamad baasintressid tähendavad Eestis eluaseme- ja ärilaenude odavnemist, mis omakorda toetab majanduse tugevnemist.
Kolmandaks tulemuseks on Hiina majanduse elavnemine. Hiina võimud on USA presidendivalimiste ebakindlate väljavaadete tõttu pikalt edasi lükanud majandusstiimulite kasutusele võtmist, kuigi nende endi majandus vangub. Kuna Trumpi võit tähendab Hiinale kõrgemaid tariife ja kehvemaid ekspordiväljavaateid, võib Hiina valitsus peagi välja kuulutada suure majandusstiimulite paketi. Majanduse ergutamise meetmed keskenduvad suures osas Hiina sisetarbimise elavdamisele ning see võiks olla kasulik Eesti ettevõtetele, mis ekspordivad oma toodangut Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse.
Neljas on tootmise liikumine Euroopas kallimatest riikidest odavamatesse Ida-Euroopa riikidesse. Vaatamata eesootavatele kõrgetele imporditariifidele ei taha Saksa tootjad USA tohutut ja rikkalikku turgu maha jätta. Tõenäoliselt kalduvad Saksa tootjad kompenseerima kõrgemaid imporditariife oma kasumimarginaali arvelt. See suurendab Saksamaa ettevõtete valmisolekut Euroopa tarnijatega lepinguliste tootmistingimuste osas uuesti läbi rääkida. Tõenäoliselt viivad Saksamaa tootjad osa oma allhankest kallitelt Skandinaavia ja Beneluxi riikide tarnijatelt odavamatesse Ida-Euroopa riikidesse. Näiteks Leedu tööstus on juba Saksamaa olukorda edukalt ära kasutanud ja võtnud osa kallimate riikide tootmistellimustest üle. Euroopa Komisjoni andmed näitasid, et ka Eesti tootjad olid 2024. aasta oktoobris optimistlikud 18 kuu ekspordiväljavaadete osas, mis võib olla samuti seotud Saksamaalt tulevate tellimustega.
Viiendaks, on ebatõenäoline, et kõrgemad imporditariifid hävitavad EL-i tööstuse. Trump on mitu korda konkreetselt maininud, et soovib kõrgemaid imporditariife EL-ist imporditavatele autodele. Tõsi on aga see, et enamikul Euroopa autotootjatel on USA-s juba pikka aega tehased olemas olnud. Kõrgemad imporditariifid tähendavad seda, et EL-i autotööstuse hiigelettevõtted viivad mingi osa oma tootmisfunktsioonidest üle USA tehastesse, kuid suurt autotööstuse liikumist Euroopa Liidust USA-sse tõenäoliselt ei juhtu.