Aleksandras Izgorodinas, Citadele panga ökonomist
Augustikuised tööturu andmed näitavad, et USA majandus on selgelt aeglustumas. See mõjutab turge üle terve maailma sealhulgas ka Eestit tõenäoliselt nii ekspordimahtude vähenemise kui ka intressimäärade langetamise kaudu eurotsoonis.
Turud on praegu keskendunud USA majanduse jälgimisele ning USA tööturuandmed on muutunud globaalsete investorite jaoks üha olulisemateks näitajateks. Seega olid 6. septembril avaldatud augustikuised USA tööturuandmed paljudele turuosalistele selle sügise ühtedeks olulisimateks makronäitajateks. Samuti toimub praegu investorite hulgas arutelu selle üle, kas USA Föderaalreserv langetab oma 18. septembri kohtumisel intressimäärasid 25 või 50 baaspunkti võrra. USA tööturu käekäigul on selles oluline osa: keskpanga ametnikud on hiljuti välja öelnud, et nad ei taha tööjõunäitajate edasist halvenemist.
Kuigi turud ootasid augustis senisest positiivsemaid USA tööturu andmeid, valmistasid need reaalsuses siiski pettumust. Ilmselt kõige olulisem näitaja on see, et Sahmi reegel rakendus teist kuud järjest. Reegel ütleb, et kui USA töötuse määra kolme kuu libisev keskmine on vähemalt 0,5 protsendipunkti kõrgem võrreldes oma miinimumiga viimase 12 kuu jooksul, on USA sisenemas majanduslangusesse. Sahmi reegel on USA majanduslanguse üks täpsemaid juhtnäitajaid ning 2024. aasta juulis ja augustis on see olnud üle kriitilise 0,5 taseme: juulis oli näitaja 0,53, augustis aga 0,57, mis viitab sellele, et USA majanduslanguse tempo kiireneb.
Analüütikud keskenduvad praegu USA majanduse langusesse sattumise riskidele, mistõttu pööratakse enim tähelepanu USA majanduse kõige tsüklilisemate sektorite, nagu elamuehituse, tootmise, renditöö ja maanteetranspordi, tööhõive andmetele ja näitajatele. USA tööstatistika büroo andmed näitavad, et augustis oli hõive nendes sektorites viimase 32 kuu madalaimal tasemel alates 2022. aasta algusest. Veelgi enam, maanteetranspordi sektoris oli hõive 12 kuu madalaimal tasemel ning renditöö sektori töötajate arv on madalaimal tasemel alates 2020. aasta detsembrist. Renditöö sektor on tavaliselt üks esimesi, mis majanduse aeglustumise tõttu kannatab. Seega näitavad andmed selgelt, et USA majanduse tsüklilistes sektorites olukord halveneb ja neis koondatakse tööjõudu.
Lisaks oli USA erasektoris töökohtade arvu kasv nõrgim alates 2021. aasta märtsist ehk perioodist, mil kehtisid veel COVID-19 piirangud. Töökohtade hulk kasvas selle aasta augustis võrreldes aastataguse ajaga 1,4 protsenti.
USA majanduse aeglustumine mõjutab Eestit ja Baltikumi nii negatiivselt kui ka positiivselt. Negatiivse mõjuna saab välja tuua, et USA majanduse aeglustumine võib tabada eksportivaid sektoreid nagu tootmine ja transport ning vähendada Balti ettevõtete eksporti Saksamaale. USA on Saksamaa suurim eksporditurg. USA majanduse aeglustumine mõjutab ka Hiina majanduse jätkuvat aeglustumist, mis paneb raskustes olevale Saksa tööstusele veelgi suurema pinge. See omakorda seab ohtu Baltikumi ekspordi Saksamaale.
Siiski on USA majanduse aeglustumisel Eestile ka positiivne mõju. Kuigi USA majandus jahtub, on USA Föderaalreservil erinevaid vahendeid majanduse ergutamiseks, näiteks alandada intressimäärasid, mis on praegu äärmiselt kõrged. USA majanduse aeglustumine kiirendab USA intressimäärade langetamist ning tõukab ka Euroopa Keskpanka eurotsooni intressimäärasid alandama. Hirm USA majanduslanguse ees on juba kaasa toonud nafta maailmaturu hinna languse, ohustades samaaegselt niigi nõrka euroala majandust. Need aspektid suunavad Euroopa Keskpanka langetama intressimäärasid veel nii sellel kui ka 2025. aastal.
Balti riigid on intressikärbete korral euroala ühed suurimad kasusaajad. Nii Baltikumi kui ka Skandinaavia laenuturul domineerivad muutuva intressimääraga laenud. Peale seda, kui Euroopa Keskpank hakkas intressimäärasid tõstma, on 94% kõigist Eestis väljastatud uutest kodulaenudest seotud muutuva intressimääraga. Intressikärped tähendavad, et laenud lähevad era- ja äriklientidele odavamaks, mis toetab Baltikumi majandust.