Thitipeale saavad lapsevanemad digioskuseid õppida oma lastelt. Noorem põlvkond haarab tehnololoogilistest lahendustest ja nende võimalustest kinni kadestamisväärse kergusega. Vanemate ülesanne on aga õpetada lastele turvalist käitumist virtuaalkeskkonnas. See on sama oluline kui ohutu liiklemise harjutamine või meenutamine, et võõrastelt ei tohi kommi võtta.
Tegelikult on digitaalse keskkonna turvaprobleemid veebivälistele sarnased. Kas sinu laps teab, et võõrastega rääkimine võib olla ohtlik nii tänaval kui ka internetis? Vastus sellele küsimusele mõjutab paljusid olukordi, millesse laps sattuda võib. Milliseid küsimusi veel võiks lapsega oma meelerahu huvides arutada?
Mis on isikuandmed?
Kuigi on tavaline, et vanemad kirjutavad koolikotile lapse isikuandmed juhuks, kui kott kaduma läheb, pole see teguviis siiski ohutu. Nimi, perekonnanimi, aadress, telefoninumber, kooli nimi ja sünnipäev – selgita oma lapsele, et sellist teavet ei tohiks kunagi lapsevanema loata avaldada võõrastele tänaval ega veebis. Samuti ei tohi võõrastele jagada ka pilte ja videoid endast, perekonnast või muust, mis võimaldab piiluda lapse eraellu. Tuleb arvestada, et internetis jagatud või sõbrale saadetud infot ja pilte jäädavalt kustutada on keeruline ning need võivad sattuda soovimatute isikute kätte. Tuleta lapsele meelde, et ka tema tema sõprade saadetud isikuandmeid ei tohi teistele edastada ega avaldada.
Kui laps on sinu loal loonud kasutaja mõnele veebilehele, siis too välja tugeva ja turvalise parooli tähtsus. Lisa see isikuandmete loendisse, mida ei tohi teistega jagada jagada.
Miks on oluline isikuandmeid kaitsta?
Räägi oma lapsele, et isikuandmeid jagades võib ta seada ennast ja oma perekonda ohtu. Õpeta last siiski ennast kaitsma teda liigselt hirmutamata. Vastasel juhul võib asi kalduda äärmusesse ja laps hakkab kartma ka olukordi, kus ohtu tegelikult ei ole. Mõtle, millist teavet ja mil määral suudab su laps vastu võtta: see sõltub nii tema vanusest, iseloomust kui ka varasematest kogemustest.
Räägi lapsele ka veebis levivatest petuskeemidest, nagu andmepüügist ja võltsitud veebilehtedest. Õpeta teda suhtuma skeptiliselt sõnumitesse, milles küsitakse tema isiklikku teavet või suisa raha. Samuti meenuta, et oluline on enne linkidel klõpsamist või manuste allalaadimist alati selle päritolu kontrollida. Leppige kokku, et laps annab sulle märku, kui ta saab kõnesid või sõnumeid tundmatutelt numbritelt. Räägi oma lapsele, et pettuskeemide tõttu kaotavad paljud inimesed suurel hulgal raha, mistõttu tuleb olla tähelepanelik.
Kuidas veel raha kaitsta?
Sularaha küberkelmide kätte ei satu, ent oht on, et see läheb kaduma või varastatakse. Lastel, kes alles õpivad liitma, lahutama ning rahast aru saama, tasub maksta sularahas. Leppige kokku, kus tuleb raha hoida: see peaks olema rahakotis kindlas kohas. Samuti ei tohi jätta rahakotti järelvalveta, näiteks klassiruumis lauale või koolikotiga parki. Alles siis, kui laps on põhiteadmised ja oskused omandanud, on sobiv aeg talle isiklik pangakaart hankida. Pangakaart lihtsustab maksmist, võimaldab veebis ostelda ja jälgida kulutusi internetipangas või mobiiliäpis. Erinevalt sularahavargustest on digitaalses keskkonnas varastatud raha võimalik mõnikord ka tagasi saada.
Lapsel võib olla keeruline vastu panna ostude tegemisele näiteks erinevates mängudes. Samuti ei pruugi laps alati teadvustada, et ta mängus valikuid tehes raha kulutab. Lahenduste, nagu Apple Screen Time ja Google Family Link, abil saad jälgida ja kontrollida äppe, mida laps alla laeb ja kasutab. Neis saad ka määrata, et lapsel pole võimalik ilma sinu nõusolekuta äpi kasutamise eest tasuda ega midagi osta. Mänguplatvorme, kus saab midagi osta ja müüa, võivad kasutada ka petturid isikuandmete väljapressimiseks: selleks sobib iga vestlusvõimalusega võrgumäng.
Õpeta oma lapsele lisaks raha ja andmete turvalisusele ka kulutuste vajalikkuse hindamist: kas kasu on lühiajaline või saab ostetavat asja kasutada pikka aega ning see toob palju rõõmu? Kui näed näiteks, et laps soovib osta järjest rohkem odavaid asju, mis ei ole kvaliteetsed, satuvad kiiresti prügikasti või jäävad seisma, on õige aeg arutada jätkusuutlikkuse ja asjade pikaajalise väärtuse üle.
Selgita lapsele ka kaardiandmete avaldamisega kaasnevaid riske. Julgusta last enne veebiostude tegemist alati luba küsima. Veel parem kui teete veebioste koos. See aitab ennetada kontrollimatut ja hoolimatut kulutamist ning kaitsta raha võimalike pettuste eest.
Regulaarsed vestlused digitehnoloogiate arengutest ja kriitilise mõtlemise harjutamine aitavad ajaga kaasas käia, riske maandada ning tekitavad lapse ja vanema vahel usaldust. Julgusta last rääkima: tuleta talle meelde, et kui ta milleski kahtleb või tunneb end ebakindlalt, võib ta alati sinult tuge ja vastuseid.