Läti finantseksperdid võrdlevad riikide võlakirju: Läti riigi võlakirjad on nominaalväärtusega 50 eurot ning intressidelt ei pea tulumaksu tasuma. Eesti võlakirjad saavad tõenäoliselt eriti populaarseks just institutsionaalsete investorite seas.
Citadele panga Treasury juhi Vlad Dmitrijevi hinnangul oli Eesti riigi otsus pakkuda jaeinvestoritele võlakirju oodatud ja panganduskogukonnas laialdaselt toetatud samm. “Tegu on atraktiivse pakkumisega iga likviidse investeerimisportfelli perspektiivist,” sõnas Dmitijev. “Eesti riigi pakutavate võlakirjade intressimäär on korraliku 50 baaspunkti võrra üle finantsturgude oodatava 6 kuu Euribori määra järgmise kahe aasta jooksul.”
Dmitrijevi sõnul eelistavad Eesti hoiustajad kuue kuu ja ühe aasta pikkusi tähtajalisi hoiuseid, hetkel saab pankades viimase avada kuni 3.75% intressiga. “Seega investeerivad 3,3% intressiga kaheaastastesse riigivõlakirjadesse jaeinvestorite kõrval tõenäoliselt rohkelt ka poolprofessionaalsed investorid ehk pensionifondid, kinnisvaraga seotud osaühingud, investeerimisfondid ja loomulikult pangad,” ütles Dmitrijev. Kuigi võlakirjade jaotamisel eelistab Eesti riik jaeinvestoreid institutsionaalsetele, pole võlakirjade jagunemist nende vahel kindlaks määratud. “Eeldatavasti läheb 200 miljonist eurosest mahust kuni veerand jaeinvestoritele ja ülejäänu institutsionaalsetele investoritele,” hindas Dmitrijev.
“Investeerimisturul toimunud hiljutised suuremad kaotused võivad suunata Eesti jaeinvestoreid nüüd just rohkem kaaluma turvalisemaid investeeringuid, nagu Eesti riigivõlakirju ja pangahoiuseid, et riski hajutada.” Ta tõi välja, et näiteks Läti riigi pakutavate säästuvõlakirjade vastu oli suurim huvi jaeinvestoritel 2023. aastal ja tehtud investeeringud kasvasid kvartalis keskmiselt 50 miljoni võrra.
Lätlased ennustavad Eesti riigi võlakirjadele populaarsust
Lätis on riiklike võlakirju erainvestoritele emiteeritud juba alates 2013. aastast ning need on Citadele ökonomisti Mārtiņš Āboliņši sõnul populaarsust kogunud just viimaste aastate jooksul. “Üheks eesmärgiks riiklike võlakirjade emiteerimisel oli sundida pankasid suurendama oma hoiuste intresse. Samuti on lätlased võrreldes eestlastega vähem aktiivsed investorid, mistõttu aitasid riiklikud võlakirjad suunata inimesi rohkem mõtlema erinevatele võimalustele, kuidas oma sääste investeerida.”
Lätis on viimase kahe aasta jooksul investeeritud riigi võlakirjadesse ligikaudu 250 miljonit eurot. Āboliņši sõnul on Läti võlakirjad valitsuse jaoks tõestanud end kui hea alternatiivne rahastusallikas. Läti valitsus pakub erineva tähtajaga võlakirju minimaalse investeeringuga 50 eurot, mis varieeruvad kuuest kuust kuni 10 aastani. Lätis ei pea jaeinvestorid valitsuse võlakirjade intressitulult üksikisiku tulumaksu maksma. Eesti riigivõlakirjade märkimise miinimumkogus on üks võlakiri hinnaga 100 eurot ning eraisikule tehtavatelt võlakirjade intressimaksetelt peetakse kinni tulumaks.
Eesti riiklikele võlakirjadele ennustab Āboliņš vaatamata veidi teistsugustele tingimustele samuti populaarsust. “Lätlaste näitel saame öelda, et riiklikke võlakirju tõukab ostma nii hea tootlus kui ka patriotism, sest kaasatav raha suunatakse riigi hüvanguks,” ütles Āboliņš. „Paljudele inimestele on oluline, et nende investeering tooks ka laiemat kasu, praegusel juhul riigi kaitsevõimesse.”