Citadele panga tellitud uuringust selgus, et Eesti inimestest ligi pool ehk 45 protsenti ostab reisile minnes alati ka reisikindlustuse. 16 protsenti ei tee seda kunagi ning pigem jätavad reisikindlustuse tegemata just väiksema sissetulekuga inimesed.
„Küsitluse tulemusi võib pidada üldjoontes positiivseteks, sest lisaks sellele 45 protsendile, kes alati reisikindlustust kasutab on ka 17 protsenti neid, kes märkisid, et enamasti nad siiski reisikindlustuse endale hangivad. Seega kokku 62 protsenti eestlastest on reisides enamasti kindlustatud. Lätis ja Leedus on see näiteks 54 protsenti. Samuti on meie naabrite seas üle 20 protsendi neid, kes mitte kunagi reisikindlustust ei osta,“ lausus Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen. „Inimesed eeldavad, et nendega õnnetusi ei juhtu või siis loodavad Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi ja lennufirma toele.“
Lisaks vastas veel 14 protsenti eestlastest, et nemad ostavad reisikindlustuse vaid pikemate reiside jaoks.
„On tõsiasi, et pigem jätavad just väiksema sissetulekuga inimesed reisikindlustuse ostmata. Näiteks, kui kuni 550 eurose sissetulekuga inimestest märkis 32 protsenti, et nad kunagi kindlustust ei osta, siis ligi 3000 eurose palga juures oli nii vastajaid vaid üksikuid,“ nentis Hakiainen.
„Ühest küljest on see rahaliste võimaluste puudumisel mõistetav, ent kuid reisil peaks midagi juhtuma, siis pigem saavad suurema finantsilise kahju just need väiksema sissetulekuga inimesed. Reisikindlustuse maksumus võrreldes võimalike kahjudega on imepisike. Paljude pangakaartidega, näiteks ka Citadele krediitkaartidega, on kaasas automaatne reisikindlustus, mille eest eraldi lisaks midagi maksma ei pea,“ selgitas Hakiainen. „Enne reisile minekut tasub selle olemasolu ja tingimused üle kontrollida.“
Citadele uuris inimestelt ka seda, mis nende arvates on kõige olulisem, mida peab üks reisikindlustuse pakett sisaldama. Ülekaalukalt kõige olulisem, 87 protsendi vastajate arvates, on ravikindlustuse olemasolu. Sellel järgneb 72 protsendiga õnnetusjuhtumikindlustus ning 53 protsendiga pagasikindlustus. 41 protsenti arvas, et väga oluline on ka lennu hilinemise kindlustus. „Üks huvitav väike erinevus oli ka naiste ja meeste vahel. Nimelt arvas 49 protsenti meestest, et neile on oluline pagasikindlustus, naistest arvas samamoodi 57 protsenti vastajatest,“ lisas Hakiainen.
„Näeme oma klientide pealt, et eestlased on balti rahvastest kindlustuse osas kõige nõudlikumad ning teavad üldjuhul hästi enda kui reisija õigusi, mis on positiivne,“ lisas Hakiainen. „Citadele kaartide reisikindlustuse kasutajatest ilmneb, et arvuliselt on Balti riikides kõige rohkem reisikindlustusjuhtumeid seotud haigestumise tõttu reisi ära jäämise ja lennuaja muutumisega,“ ütles Hakiainen. „Rahaliselt kõige kulukam on muidugi meditsiiniabi välismaal. Raviarved võivad mõnes piirkonnas ka lihtsana näivate probleemide nagu kõhuhädade, päikesepõletuste ja kuumarabanduste korral ulatada paarituhande euroni.“ Tema sõnul on viimastel aastatel ka Euroopas meditsiiniabile kuluvad kindlustussummad kasvanud: „Kui varem jäid raviarvete summad Euroopa reisidel 300-400 euro piiresse, siis nüüd ulatuvad need isegi 800 euroni.“ Enamasti on kõige kallimaks teenuseks meditsiiniline transport, mis võib Euroopas reisijale maksma minna kuni 20 000 eurot ning mida Euroopa ravikindlustuskaart ei kata. „See tuleb inimesel kindlustuse puudumisel tasuda oma taskust. Aasias ja Ameerikas on see summa tihtipeale isegi kordades suurem,“ nentis Hakiainen.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi käesoleva aasta juunis. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74.