Järgmisel nädalal toimuvatel USA presidendivalimistel on suur mõju nii USA kui ka maailmamajandusele. Tulemustest oleneb palju eelkõige ka seepärast, et mõlemal kandidaadil on radikaalselt erinevad seisukohad majanduse, välispoliitika, tööturu ja muude teemade osas. Valimiste võidujooks on juba praegu hakanud finantsturge mõjutama. Millised võiksid olla valimistulemuste mõjud USA ja Euroopa Liidu majandusele analüüsib Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Suur valimiste õhtu on 5. novembril, kuid Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul on juba praegu näha, kuidas kardinaalselt erinevate seisukohtadega kandidaadid on majandust ja aktsiaturge mõjutamas. Ettevõtete väärtus, mis saaks kasu Donald Trumpi võidust, on märgatavalt kasvanud, samas kui need, kellele oleks kasulik Kamala Harrise võit, on langenud. Peale valimisi muutuvad need mõjud veelgi suuremaks. Izgorodinas toob välja kandidaatide seisukohad viies olulises kategoorias.
Maksupoliitika
Kamala Harris, nagu ka Joe Biden, soovib loobuda maksusoodustustest, mis kehtivad rohkem kui 400 000 dollarit aastas teenivatele inimestele, tõsta ettevõtte tulumaksu 21%-lt 28%-le, pakkuda maksusoodustusi lastega peredele ning kehtestada 25%-line tulumaks USA miljardäridele.
Donald Trumpi maksupoliitika hõlmab 10%-list imporditariifi kogu USA impordile ja 60%-list tariifi Hiinast pärit kaupadele. Kuna imporditariifid tõstavad hindu ja mõjutavad tarbijaid, pakub Trump samal ajal ka erinevaid maksusoodustusi tuletõrjujatele, politseinikele, sõjaveteranidele ja kaitsesektori töötajatele, mis mõjutaks 93 miljonit USA kodanikku ehk 38% valijatest. Samuti soovib ta tühistada jootraha ja ületundide maksustamise ning vähendada autoliisingu intresse.
Mõlema kandidaadi seisukohti hinnates võib öelda, et nad on valmis jätkama majanduse toetamist riigieelarve kulude kaudu. Trumpi majanduspoliitika võib aga tuua USA-sse uue inflatsioonilaine, sest imporditariifide kehtestamisel kanduvad osa kõrgematest impordihindadest tarbijatele. Sellisel juhul peaks Föderaalreserv lõpetama alles äsja alanud baasintresside kärpimise tsükli, mille tulemusena dollar tugevneks võrreldes euroga, kuna Euroopa Keskpank (EKP) jätkab tõenäoliselt intressimäärade kärpimist.
Kaubanduspoliitika
Kaubanduspoliitika on Trumpi ... trump. Lisaks Hiinast pärit kaupade hirmkõrgetele tariifidele teatas Trump, et kavatseb kehtestada suured imporditariifid ka EL-ist pärit autodele ja terasele ning on vihjanud tariifidele ka Lõuna-Korea autode impordile.
Sisuliselt soovib Trump vähendada USA kaubandusdefitsiiti peamiste kaubanduspartneritega, eriti Euroopaga, ning tariifide kehtestamisega motiveerida välisriikide ettevõtteid tootmist USA-sse viima. See on EL-i jaoks tundlik teema, kuna USA on EL-i suurim ekspordipartner, ja EL-i tööstus, mis ekspordimahtu tekitab, on niigi nõrk. Trumpi võidu korral võib euroala tööstus silmitsi seista täiendavate raskustega, mis tähendaks tootmise üleviimist USA-sse, mis kahjustaks euroala majandust ning tööturgu. See omakorda mõjutaks otseselt ka EKP poliitikat. Turgude hinnangul vähendab EKP baasintresse järgmisel aastal kuni 2%-le. Kui aga USA tariifid EL-i majandust oluliselt kahjustaksid, võib EKP olla sunnitud baasintresse veelgi agressiivsemalt vähendama.
Kamala Harris seevastu pooldab vabakaubandust, kuid toetab Hiinast imporditava terasele ja alumiiniumile tariifide kehtestamist. Tema võidu korral jätkuks vabakaubandus USA ja EL-i vahel, mis oleks hea uudis hetkel languses olevale EL-i tööstusele. Tõenäoliselt soodustaks Harrise võit euroala majanduse kiiremat taastumist, tööstuse väljumist langusest ja võimaldaks EKP-l baasintressimäärade langetamise 2% tasemel peatada. Samuti oleks kapitali väljavoolu risk EL-ist USA-sse väiksem, mis mõjuks positiivselt EL-i tööturule.
Kliimamuutused ja elektriautod
Trump leiab, et elektriautod kujutavad ohtu USA autotööstusele ja majandusele. Seetõttu lubab Trump kaotada praeguse administratsiooni kehtestatud elektriautode soodustused. Harris on vastupidisel arvamusel ja tema tahab elektriautode turu toetamist, kuid on vähendanud elektriautode osakaalu eesmärki: varasema 67% asemel aastaks 2032 on uus eesmärk poole väiksem.
On siiski selge, et Harrise võidu korral jätkaks USA administratsioon kliimamuutuste vastase võitluse rahastamist. Samal ajal kavatseb Trump elavdada USA gaasi- ja naftatööstust ning suurendada naftatootmist, et vähendada nafta hinda.
Huvitaval kombel on Trump oma kampaania jooksul korduvalt maininud, et nafta hind 40 dollarit barreli kohta takistaks Venemaal Ukraina vastast agressiooni jätkamast ja vähendaks kiiresti inflatsiooni USA-s. Euroala inflatsioon reageeriks naftahinna langusele 3-4 kuu pärast, kuid energiakulude langus oleks tervitatav ka euroala majandusele.
Iisrael ja Ukraina
Harris toetab Iisraeli kaitsevajadust, kuid peab Gaza olukorda humanitaarkatastroofiks ning on andnud selgeid signaale, et konflikt tuleks lõpetada. Trump on selgelt Iisraeli kindlam toetaja, olles vastu Palestiina toetamisele, kuid ei ole esitanud konkreetset plaani konflikti lahendamiseks.
Trump leiab, et abi Ukrainale peaks andma laenuna, mitte kingitusena. Tema võidu korral väheneks tõenäoliselt Ukraina finants- ja sõjaline toetus, ning Trump survestaks mõlemaid osapooli läbirääkimistele. Harrise võidu korral jätkuks tõenäoliselt sõjaline ja rahaline toetus Ukrainale, kuigi mitte piisavas mahus, et konflikti murrangut tuua.
NATO toetamine
Harris plaanib jätkata NATO ja teiste rahvusvaheliste liitude kindlat toetamist. Praegune USA president Joe Biden peab NATO tugevdamist üheks oma suurimaks saavutuseks ametis olles ning Harris kavatseb seda suunda jätkata. Seevastu Trump on skeptiline rahvusvaheliste kohustuste suhtes, mis võivad piirata USA suveräänsust või suurendada riigikulusid. Ta on korduvalt öelnud, et NATO liikmed petavad USA-d, kulutades kaitsele liiga vähe, ning Trumpi võidu korral peaksid Euroopa NATO liikmed oluliselt suurendama kaitsekulutusi või vastasel juhul USA toetus väheneks.
Siiski on ebatõenäoline, et Trumpi juhitud USA tõesti NATO-st lahkuks. Nimelt taluvad finantsturud USA suurt riigivõlga (120% SKP-st) seni, kuni USA täidab globaalse „politseiniku“ rolli. Lahkumine NATO-st vähendaks USA riigivõla atraktiivsust finantsturgudel, muutes laenamise kallimaks.
On selge, et kummagi kandidaadi võidu puhul saavad mõjud ka Euroopa Liidu majandusele olema suured, kuigi Trumpi puhul on need ilmselt märksa tuntavamad ning pigem mitte meile positiivses suunas.