Töö kaotus tähendab enamasti suurt muutust nii inimesele kui ka tema perele. Kuidas aga valmistuda kindlal ajal selleks, et töö kaotuse korral ots otsaga kokku tulla, räägib Citadele jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Sellel aastal on Statistikaameti andmetel suurenenud töötus kõige enam noorte ehk 15–24-aastaste hulgas. Samuti on suurenenud ka inimeste arv, kes on olnud töötud aasta aega või kauem. Samas toob Eesti Pank välja, et majanduslanguse pidurdumisega on näha positiivseid märke tööjõunõudluses, kuigi andmed veel tööhõive kasvu ei näita. “Kuigi majanduskasv on pidurdunud, siis püsivad hinnad endiselt kõrgel, mis muudab inimesed sissetuleku kaotuse korral rohkem haavatavaks,” ütles Citadele jaepanganduse juht Marina Hakiainen. “Samuti seisab ees küttehooaeg, mil eluasemele minevad kulud on tavapärasest kõrgemad.” Citadele panga selleaastase uuringu järgi arvab kolmandik inimestest, et nende küttekulud võivad tõusta rohkem kui 10%.
Hakiaineni sõnul ongi kõige parem aeg end kindlustada siis, kui ohtu tööd kaotada veel ei paista. “Töö kaotuse põhjuseks ei pruugi alati olla koondamine või lahti laskmine, aga ka näiteks õnnetus, mille puhul inimene jääb ajutiselt töövõimetuks. Nagu õnnetuste puhul ikka, siis tihti arvame, et need ei juhtu meiega ning seetõttu ei valmistu ka ootamatusteks ette,” nentis Hakiainen.
Inimene võib ajutiselt töövõimetuks jääda nii haiguse kui ka õnnetuse tagajärjel. Näiteks toimus Tööinspektsiooni andmetel 2023. aastal 3296 tööõnnetust, mis tähendab, et iga päev juhtub töökohtadel keskmiselt 8 tööõnnetust. Tegemist on registreeritud õnnetustega ning tegelik arv võib olla veelgi kõrgem.
Hakiainen jagab soovitusi, mida teha veel tööl olles, et ootamatuste korral ei tuleks jõuliselt rihma pingutada.
Meelerahufondi tähtsust ei tohiks alahinnata. Sobiva töökoha leidmine võib võtta oodatust kauem aega, alati ei ole võimalik kohe tööle asuda ning esimese palga saamiseks tuleb ka mõnda aega tööd teha. Rusikareegel on, et meelerahufond võiks katta vähemalt kuue kuu kulutused. Täpsemad summad sõltuvad aga iga inimeste vajadustest ja rahalistest kohustustest, ülalpeetavate arvust aga ka investeerimisportfelli olemasolust.
Mitmekesista sissetulekuid. Mitme sissetuleku korral ei mõju neist ühe kadumine sinu rahakotile nii laastavalt. Loomulikult on üheks heaks variandiks investeerimine, mis aitab luua passiivset sissetulekut. Sissetulekute mitmekesistamiseks saab ära kasutada ka oma seniseid tugevaid külgi ja oskuseid, olgu nendeks siis näiteks puutöö, maalimine, ehitamine või hoopiski koristamine.
Lisaviisid säästmiseks. Iga mõne aja tagant tasub vaadata kriitilise pilguga üle oma kulutused ja mõelda, kust on võimalik kokku hoida: on selleks siis meelelahutus, iluteenused või mõni muu segment. Viimastel kuudel on euribor langenud, mistõttu vähenevad ka paljude inimeste laenumaksed. Ülejäänud raha võib suunata näiteks meelerahufondi.
Kindlusta end ootamatuste eest. On erinevaid kindlustustooteid, mis aitavad hoida töötuna oma senist elukvaliteeti. Näiteks aitab Citadele maksete kindlustus katta eluaseme, lasteaia, aga ka trenni ning Netflixi kulusid. Nii ei pea inimene töötuks jäädes kohe kulusid kokku tõmbama, vaid saab rahulikuma meelega töö otsimisele keskenduda, sest täiendav abi on olemas.
Arenda ennast. Kasuta võimalust ja õpi kas tööandja pakutavate koolituste abil või iseseisvalt midagi uut. Täiesti uue ameti või eriala õppimine annab rohkem kohti, kuhu tööle kandideerida. Alati aga ei pea nii suurt eesmärki võtma, vahel aitab ka uusi võimalusi tuua mõne spetsiifilise oskuse arendamine.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi käesoleva aasta septembris. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74.