Kõik kolm Balti riiki ei saa ümber vajadusest tõsta hüppeliselt oma kaitsekulutusi. Citadele panga peaökonomist Karlis Purgailis teeb ülevaate, kuidas iga riik kavatseb oma kaitsekulutused kinni maksta. Kuigi eesmärk on sama, siis on iga riik valinud selleks erinevad rahastamise strateegiad, mis on kõik laialdast kriitikat saanud.
„Kuigi kõik kolm Balti riiki seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega, on nende rahastamisstrateegiad kaitsekulutuste katmiseks küllaltki erinevad. Tõenäoliselt on need kohalikul tasandil omajagu ka kriitikat saanud ja märkusi, et miks selleks mujalt häid ideid ei ole võetud. Seega on huvitav näha, kellel õnnestub lõpuks see lisarahastuse kokku korjamine kõige edukamalt, eriti arvestades seda, et riigid ja nende olukorrad on olemuselt ju vägagi sarnased,“ märkis Citadele panga peaökonomist Karlis Purgailis.
Tema sõnul võib üldjoontes välja tuua seda, et kui Eesti keskendub laiapõhjalisele maksustamisele ja maksutõusudele, siis Lätis on pigem tasakaalustatud maksutõusud ja kulude kärped ning Leedu toetub tugevalt aktsiisitõusudele ja ettevõtete maksustamisele, vältides samal ajal käibemaksu tõusu.
Leedu: kaitsefond ja aktsiisitõusud
Leedu plaanib luua eraldi kaitsefondi, mille abil suurendada kaitsekulutusi kuni 3% SKT-st perioodil 2025–2030. Fondi rahastamiseks kasutatakse peamiselt nelja meedet, millest mitmed peaksid olema ajutised. Raha peaks juurde laekuma 2025. aastal 259 miljonit eurot, üle 425 miljoni euro aastal 2026 ning ligi sama palju ka 2027. aastal, mil ajutised maksutõusud veel kehtivad.
Suurima osa katab alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus, millele lisandub 6-sendine n-ö kaitsekomponent liitri kohta bensiinile, diislile, gaasile ja muudele energiatoodetele kahe aasta jooksul.
Ettevõtte tulumaks tõuseb 15%-lt 16%-le, väikeettevõtete puhul 5%-lt 6%-le ning lisaks tühistatakse mõningad seni kehtinud maksuvabastused teatud valdkondadele.
Juba varasemalt kehtinud „solidaarsuspanus“ ehk pankade kasumitele kehtestatud ajutine maks pikendatakse nüüd 2026. aastani.
Lisaks on kavas n-ö turvalisusesse panustamise kontseptsioon, mis tähendaks, et iga kindlustuslepingu pealt (välja arvatud eraisiku elu- ja vastutuskindlustus) läheks 10% riigikaitse fondi. See seadusandlus on küll veel alles tegemisel.
„Leedu on võtnud pigem pikaajalise lähenemise, mis tugineb suuresti aktsiiside tõstmisele ja ettevõtte tulumaksu suurendamisele. Huvitav on see, et kuigi tarbijate optimism on kõrgemaid Euroopas, siis käibemaksu ei tõsteta, kuna kardetakse, et see võib vähendada majanduskasvu ja mõjutada leibkondade finantsseisu. Pigem keskendub Leedu konkreetsetele sektoritele nagu kindlustus, ettevõtted ja pangandus, et täita oma kaitse-eelarve vajadusi,“ selgitas Citadele panga peaökonomist Karlis Purgailis.
Läti: tasakaal kärbete ja maksutõusude vahel
Läti on võtnud vastu mitmetahulise lähenemise, mis hõlmab nii kulude kärpeid kui ka maksutõuse. Kusjuures kulude kärpimisega loodetakse võita ligi kaks korda suurem summa, kui maksutõusudega. Kulusid soovitakse kärpida 330 miljoni euro suuruses mahus ning uued maksud peaksid sisse tooma 157 miljonit. Sarnaselt Leeduga tuleb osa lisatuludest pankade kasumitele ajutiselt kehtestatud „solidaarsusmaksu“ abil.
Suurim muutus on eraisiku tulumaksu tõstmine 20%-lt 25,5%-ni. Kõrgema sissetulekuga (palk üle 8775 euro kuus) inimestele hakkab kehtima veelgi kõrgem tulumaksumäär – 33%. Samas tõstetakse aga tulumaksuvaba miinimumi. Lisasissetulekuid hakkavad tooma ka muud väiksemad maksumuudatused aktsiisides, auto- ja hasartmängumaksude osas ning pensionisüsteemis.
Purgailise sõnul paistab Läti lähenemine silma tasakaalu otsimisega: ühelt poolt kärbitakse suurelt avaliku sektori kulutusi, teisalt suurendatakse makse, mis mõjutavad tervet elanikkonda.
Eesti: laiapõhjaline maksustamine igas valdkonnas
Kuigi ka Eesti planeerib kärpeid valitsus- ja sotsiaalvaldkonnas, siis eelkõige toetutakse laiapõhjalisele maksustamisele. Tõuseb käibe- ja tulumaks ning samuti kehtestatakse maks ettevõtete kasumile.
„Eraldiseisvalt hakkab uuest aastast kehtima ka näiteks automaks, lisaks tõuseb alkoholi ja tubaka aktsiis jne. Ehk maksutõusud on praktiliselt igas valdkonnas ning puudutavad kõiki ühiskonna kihte. Lisaks on vihjatud, et praegu välja käidud ajutised maksud võivad olla jäädavad. Võttes arvesse, et Eestis on ka majanduskasv alles nüüd taastuma hakanud, siis ilmselt kogu see pakett majanduse kasvule kaasa just aitama ei hakka. Aga eks me siis mõne aja pärast saame näha, millise Balti riigi lahendused kaitsekulutuste katmiseks kõige edukamaks osutusid,“ lausus Citadele panga peaökonomist Karlis Purgailis.