Erinevat liiki finantskelmustega petetakse Eesti inimestelt välja üha suuremaid summasid. Näiteks ainuüksi viimase poolaasta jooksul on Politsei- ja Piirivalveameti andmetel olnud 142 juhtumit, kus petukõne käigus väidetakse, et lähedase avarii tõttu tuleb kiiresti advokaadi või ravi jaoks raha välja käia. Nii on välja petetud üle 660 000 euro. Pühade lähenedes on aga oodata järjest kasvavaid pakkidega seotud kelmusi.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko selgitas, et juba oktoobris oli statistikast näha, et erinevat liiki finantskelmuste seas on hüppeliselt tõusnud just pakikelmuste hulk. Kui eelnevatel kuudel tekitati Politsei- ja Piirivalveameti andmetel selliste kelmustega kahju keskmiselt 43 000 eurot, siis oktoobris hüppas kahjude summa kolmekordseks ehk 154 000 euro peale.
„Pühade lähenedes tellivad inimesed üha rohkem poodidest kaupu ja saadavad ka omavahel pakke. Seega on kelmidel veelgi lihtsam inimesi eksitada ja leida neid, kes pole piisavalt tähelepanelikud,“ märkis Tkatšenko. „Lisaks pühadele annab petturitele võimaluse tegutseda viimaste aastatega ka Eestis aina rohkem populaarsust kogunud must reede.“
Pakikelmuste hulka kuuluvad näiteks juhtumid, kus erasikud müüsid või soovisid osta kaupa ning teine pool saatis neile petulingi. Lingile klikkides sisestas kannatanu enda pangaandmed, mille tagajärjel võtsid petturid tema kontolt raha välja. Samuti kasutavad kelmid SMS sõnumeid, millega saadetakse kannatanule petulink väitega, et inimesel on vaja tasuda näiteks mingi käsitlustasu või tollimaks. Või palutakse inimesel ennast tuvastada, et kuller saaks pakki tuua. Tuvastamise käigus saavad aga petturid kätte inimese pangaandmed.
Kui eelmisel aastal peteti Eesti inimestelt selliste pakikelmustega välja üle 323 000 euro, siis käesoleva aasta jooksul on see summa kasvanud juba 540 000 euroni.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht rõhutas, et petturite suurim abimees on ohvrite kiirustamine ja piisava tähelepanu pööramise puudumine. „Petturid kiirustavad alati oma ohvreid tagant, et need ei suudaks tähele panna pettusele viitavaid ohumärke. Näiteks petulinkide veebaadresse või saadetud kirja meiliaadresse, mis võivad olla sarnased originaalile, kuid tegelikult on selgelt võltsid. Samuti tuleb alati üle korrata seda, et panga PIN-koode ei küsi üksi päris kauplus või pank,“ märkis Tkatšenko.
„Isegi, kui ootad pakki ja saad sõnumi, et saadetise kätte saamiseks on tarvis maksta, saata lisainfot või muuta aadressi, siis kontrolli üle, kas see päriselt on nii. Näiteks võid vaadata veebis paki teekonda või võtta ühendust kullerteenuse pakkujaga ja uurida, kas sõnum tuli neilt,“ ütles Tkatšenko.
Kui sul on kahtlus, et oled langenud pettuse ohvriks, siis tuleb sellest viivitamatult teavitada oma panka ning politseid.