Viimaste aastate statistika näitab, et suve ja puhkuste lõppedes muutuvad finantspetturid eriti aktiivseks ning just sügise alguses suudetakse inimestelt kõige enam raha välja petta. Üha rohkem on juhtumeid, kus petturid tulevad ohvri koju, et sularaha otse kätte saada.
Erinevat liiki finantspettustega saadakse jätkuvalt Eesti inimestelt suurel hulgal raha kätte. Käesoleva aasta jooksul on eestlased näiteks investeerimiskelmustega kaotatud juba ligi 2 miljonit eurot. „Politsei- ja piirivalveameti statistikat vaadates on näha, et registreeritud kelmuste arv on ka järjest kasvamas. Kui eelmisel aastal registreeriti seitsme kuuga 130 investeerimiskelmust, siis käesoleva aasta seitsme kuuga on kirjas juba 165 kelmust,“ selgitas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Ta lisas, et eelnevate aastate statistikast võib välja lugeda ka seda, et suve ja puhkuste lõppedes tõuseb ka kelmuste arv ja välja petetud summa. „Igal aastal näeme just septembris ja oktoobris juhtumite arvu tõusu: inimesed peale puhkust taas aktiivsemad investeerima ja kodumaal ostlema, mis loob petturitele hea pinnase tegutsemiseks. Seega tasub just nüüd eriti tähelepanelik olla ja ka oma tuttavatele võimalikest ohtudest ja olukordadest rääkida,“ märkis Tkatšenko.
Suve jooksul on olnud näiteks suur hulk juhtumeid, ainuüksi juunis 41, kus ohvrile räägiti avariisse sattunud sugulasest, kelle ravikulusid tuleks kiiresti tasuda või vajadusest maksta advokaadile, et kriminaalasja ära hoida. Kõikidel nendel juhtudel tuli ohvri koju tundmatu isik, kellele tuli vajalik hulk sularaha üle anda. Tkatšenko rõhutab, et ükski ametiasutus ei küsi kindlasti sularaha ning ammugi ei tule sellele järele inimese koduukse taha.
Juhtumeid, kus petturid esinevad panga esindajana on selle aasta jooksul registreeritud kokku 191 ning kahjusummaks üle miljoni euro. Mõned pangakelmuste näited:
- Helistatakse väidetavalt pangast ning räägitakse näiteks, et kannatanu nimel tuli panka tundmatu isik, kes soovis vormistada laenu, kannatanu isikuandmed on lekkinud, pangakontol on tehtud kahtlaseid tehingud, keegi soovib kannatanu pangakontolt raha välja võtta. Selle vältimise ettekäändel saadakse kaugjuurdepääs kannatanu arvutiseadmele või ohver edastab ise enda andmed (isikukood, internetipanga kasutajatunnus, ID-kaardi foto). Nende andmetega kannavad petturid kontolt raha mujale või võtavad ohvri nimel laenu.
- Helistab väidetav panga turvatöötaja, Smart-ID operaator või mobiilioperaator. Väidetakse näiteks, et ohver peab uuendama Smart-ID kontot, keegi soovib avaldaja nimele laenu võtta või tuleb mõnda lepingut pikendada. On olnud ka juhtumeid, kus kõigepealt helistab üks osapool, näiteks “mobiilioperaator”, ja seejärel „pangatöötaja“ väitega, et ohver peab uue pangakonto avama ning uue pangakaardi tellima. Mõne juhtumi puhul pidi väidetava pangatöötaja juhendamisel andma enda pangakaardi kulleri kätte.
“Petturid mängivad tihti inimeste emotsioonidel, näiteks hirmul, et kui nad kiiresti ei tegutse, siis juhtub midagi nende pangakonto või rahaga,” ütles Tkatšenko. „Kui kahtlustad, et oled langenud finantspettuse ohvriks või kellelgi võõral on ligipääs sinu rahale, siis võta viivitamatult ühendust oma pangaga ning teavita politseid.“
Eestis levivatel pettustel saab jooksvalt silma peal hoida Facebooki lehel Pettused Eestis, kus nii riigiasutused kui ka ettevõtted jagavad infot parasjagu levivate petuskeemide kohta.