Kevade saabudes muutub taas aktuaalseks oma elukoha remontimine või suurem rekonstrueerimine. Citadele panga Baltimaades läbi viidud uuringust selgus, et Eesti inimesed eelistavad remondimeeste kasutamise asemel pigem ise käed värviseks teha ning teha töid järk-järgult pikema aja jooksul.
„Eesti inimestest, kes kavatsevad sellel aastal veel kodu remondi ette võtta, ütles 54 portsenti, et nemad teevad kogu remondi enda või pereliikmete jõul. 37 protsenti märkis, et teevad väiksemad tööd ise ja üksnes keerulisemad usaldatakse professionaalidele. Kogu töö laseb remondimeestel ära teha vaid üheksa protsenti eestlastest,“ edastas uuringu tulemusi Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Ta lisas, et kui Läti inimestega jäid vastuste protsendid enam-vähem samasse vahemikku, siis leedukad võrreldes naabritega nii varmalt haamrit kätte haaramas pole. Leedus ütles 44 protsenti, et teeb kõik ise, 45 protsenti laseb raskemad tööd teha professionaalidel ning 12 protsenti jätab kogu asja ekspertide hoolde.
„Balti riikide ühine ajalugu on tinginud olukorra, kus paljud remonditööd pidigi alati ise ära tegema. Samas tänapäeval on enda jõududega remondi tegemise taga pigem piisavate finantside puudumine,“ nentis Hakiainen. „Uurisime ka seda, kuidas tavaliselt remondi rahastus on planeeritud ning selgus, et laenu abi kasutab kõigest viis protsenti vastajatest. Samas aitaks laen probleemse koha kodus kiiresti korda saada ja remondi tulemusi kohe nautima hakata.“ Eramu remonti planeerides tasub mõelda ka kodu energiatõhususe peale. Arvuta, kas pikemas perspektiivis tasub maja katusele lisada päikesepaneelid või uuendada kodu küttesüsteemi. Hoia silm peal ka erinevatel renoveerimistoetustel ja programmidel, millega on võimalik tunduvalt raha kokku hoida. Näiteks 23. aprillil avab KredEx väikeelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru.
36 protsenti Eesti inimestest ütles, et nemad teevad remonti pikema aja jooksul enda jõul, eraldades selleks väikesed summad. 32 protsenti vastas, et nemad koguvad vajaliku summa enne tööde alustamist, viis protsenti kasutab laenu abi ning 26 protsendi jaoks ei ole remont hetkel aktuaalne või rahaliselt võimalik.
„Kuigi meil on palju inimesi, kes ilmselt suudavad ja teevadki suure osa oma remonditöödest ise, siis spetsiifilisemad tööd tasub jätta ekspertidele. Kui asja peab mitu korda uuesti tegema või lõpuks ikkagi professionaalid kutsuma, siis võib remont planeeritust kordades kulukamaks kujuneda,“ märkis Hakiainen. Eriti tasub mõelda spetsialistide kutsumise peale tööde puhul, mille valesti tegemisel võivad kahjud suureks osutuda. Nendeks on näiteks elektri- või torutööd.