Läti ja Leedu investorid ja rahandussektor on juba mõnda aega kukalt kratsimas. Viimastel Läti ettevõtete võlakirjade ja aktsiate emissioonidel, rääkimata Eesti enda ettevõte rahakaasamistest, võtavad ootamatult suure osa just Eesti väikeinvestorid. Kuidas on Eesti investorite kogukond nii rahakaks ja aktiivseks muutunud?
Kui varasemalt laiema avalikkuse ja isegi investorite kogukonna huvi võlakirjade vastu oli tagasihoidlik, siis möödunud sügisel toimus suur nihe. LHV emiteeris 10,5% intressimääraga võlakirju, mis märgiti üle 16,3 kordselt. Ehk pank soovis maksimaalselt emiteerida 35 miljoni euro väärtuses võlakirju, aga investorid olid valmis pakkuma kokku 407,5 miljonit eurot.
„Peale seda ülimalt edukat võlakirjade emissiooni on Eesti investorite kogukond olnud eriti aktiivne ning usun, et see on ka üheks kolmest suurest võtmepunktist, miks Eesti investorid on märksa aktiivsemad ka Läti turul ehk osalevad Läti ettevõtete rahakaasamistel,“ märkis Citadele panga Treasury juht Vlad Dmitrijev.
Ta selgitas, et LHV võlakirjade emissiooni lõppedes jäi investoritel hulk vaba raha, millele hakati siis uut kodu otsima. „Balti rahaturul on hetkel tegemist ikkagi märkimisväärse huviga võlakirjade vastu. Vahetult peale seda tuligi mitu võlakirjade emissiooni, mis kõik said märgitud taas mitmekordselt üle,“ lausus Dmitrijev. Nende hulgas on edukad emissioonid pankadelt ja ettevõtetelt nagu Eleving, Indexo.
Ja paljude nende emissioonide puhul jääb silma just Eesti väikeinvestorite ebaproportsionaalselt suur osakaal. Läti Indexo puhul tuli näiteks 30% rahast Eestist ning viimase Citadele panga võlakirjade emissioonil oli Eesti investorite osakaal 40%.
„LHV võlakirjad tegid n-ö tammid lõplikult lahti, aga tegelikult on veel paar väga olulist võtmekohta, miks Eesti väikeinvestorid peajagu oma lõunanaabritest üle on ja Läti inimesi imestama paneb. Kuigi SKP ja palgakasv on kõigis kolmes Balti riigis viimase 10 aasta jooksul olnud suures osas sarnane, siis tugeva kohaliku investeerimiskogukonna kujunemise eelduseks on eelkõige leibkondade kõrge säästmise tase. Eesti majapidamiste hoiuste ja säästude kogumaht on alates 2008. aastast püsinud Läti ja Leedu omadest stabiilselt kõrgemal ning see tähendab, et inimestel on investeerimiseks rohkem vabu vahendeid,“ nentis Citadele panga Treasury juht Vlad Dmitrijev.
Kolmandaks oluliseks faktoriks peab ta aga edukat rahatarkuse jagamist ja aktiivset kogukonda. „Usun, et märkimisväärse panuse Eesti investeerimisringkonna arengusse viimase 10 aasta jooksul on andnud LHV. Nad on väga edukalt tegelenud investeerimise populariseerimisega ja neil on laialdane kliendihaare,“ arutles Dmitrijev. „Just sel põhjusel valis ka Citadele oma võlakirjaemissiooni nõustajaks ja pakkumise korraldajaks LHV. See oli igati õige valik, sest Citadele võlakirjad pakuti samuti kolmekordselt üle ja 40% investoritest tuli Eestist. Samal ajal Läti enda investorite osakaal oli vaid 36%.“