Eurostati andmetel jäävad Eesti ettevõtted digitaalsuse tasemelt Euroopa Liidu keskmisest maha, eriti kõrge ja väga kõrge digitaliseerituse saavutamisel. Madal digitaliseeritus annab suurema võimaluse ka finantspetturitele leida nõrkasid kohtasid raha välja petmiseks.
Digitaalse intensiivsuse indeks näitab, kui palju ettevõtted kasutavad kaasaegseid digitaalseid tehnoloogiaid, nagu pilveteenuseid, suurandmete analüüsi ja tehisintellekti. Indeks koosneb erinevatest komponentidest, näiteks ettevõtte veebilehe olemasolu, e-kaubanduse kasutamine, pilveteenuste kasutamine ja küberturvalisuse meetmed. „Mida kõrgem on indeksi skoor, seda enam on ettevõte tehnoloogiliselt arenenud ja integreerinud digitaalseid lahendusi oma igapäevastesse tegevustesse ning aitab hinnata, kui valmis ettevõtted on digiajastu väljakutseteks. See tähendab ka küberrünnakute tõrjumist ja finantspetturite tuvastamist,“ selgitas Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Eurostati 2023. aasta andmete järgi jäävad Eesti ettevõtted digitaalsuse tasemelt Euroopa keskmisest maha. Vähemalt baas digitaalse intensiivsuse taseme saavutas 59% EL-i ettevõtetest. EL-i eesmärk on, et 2030. aastaks jõuaks üle 90% väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest vähemalt baas digitaalsuseni. Eesti näitajad jäävad Euroopa Liidu üldisest keskmisest maha eelkõige just kõrge (16,5% ettevõtetest) ja väga kõrge (2,3%) digitaalse intensiivsuse saavutamisel. Eestist ettepoole jäävad ka näiteks Horvaatia, Leedu, Küpros, Malta. Kõige kõrgemal kohal on Soome, kus väga kõrge digitaliseerituse indeks on 13%.
Eesti aeglasemas digitaliseerumises mängivad rolli tõenäoliselt nii ressursipuudus kui ka madalamad tööjõukulud. „Kuna digitaliseerimine ja automatiseerimine nõuab raha, siis ei ole mitmetel ettevõtetel võimalik sellesse investeerida. Kuna ka tööjõukulud on Eestis võrreldes nii mõnegi teise Euroopa riigiga madalamad, siis on ettevõtetel ka selle võrra vähem motivatsiooni oma mingeid protsesse digitaliseerida,“ ütles Tkatšenko.
Tkatšenko selgitas, et kõrge digitaliseeritusega kaasnevad loomulikult ka omad riskid ja tekivad uued nõrgad kohad, mida finantspetturid ära kasutada püüavad, aga eelkõige aitavad erinevad digitaalsed vahendid siiski turvalisust tõsta. „Näiteks automatiseeritud andmeanalüüs, mis võimaldab tuvastada kahtlaseid tehinguid kiiremini ja täpsemalt ning aitab töötajal teha paremini kaalutletud otsuseid. Pilveteenused ja turvalised andmehoidlad aitavad kaitsta tundlikku teavet. Tugeva küberturvalisusega saab paremini kaitsta ettevõtte süsteeme pahavara ja häkkerite eest,” lausus Tkatšenko.
Politsei ja Piirivalveameti andmetel on 2024. aasta jooksul aset leidnud 25 juhtumit, mille puhul esitles kelm end ettevõtte töötajana, kus ta tegelikult ei töötanud, ning esitas tasumiseks võltsarve. Kokku oli selliste pettuste kahju 614 896 eurot. „Kuna petturid kasutavad ära ettevõtte töötajate tähelepanematust, kohusetunnet ja kiiret töötempot, siis on oluline ka koolitada inimesi pettuseid ära tundma ja ennetama,” lisas Tkatšenko.