Autoostja seisab ees valikuga, kas tasuda auto maksumus kohe, liisida või võtta laenu. Citadele Leasingu juhi Rainer Moppeli sõnul tuleb finantseerimisvormi valikul lähtuda oma vajadustest, eelarvest ja soovidest.
Eesti sõidukipark kasvab aastast aastasse: kui Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal Eesti liiklusregistris registreeritud 569 741 sõiduautot, siis eelmise aasta seisuga oli see number tõusnud 665 068 peale. „Auto omamine annab palju vabadust, paindlikust ja ka ajalist kokkuhoidu, mis on paljudele tähtis,“ sõnas Citadele Leasingu juht Rainer Moppel. “Autostumine kasvab tõenäoliselt ka edaspidi, sest eriti maapiirkondades on sõiduki olemasolu hädavajalik, et pääseda tööle, kooli, poodi ja mujale.”
Citadele Leasingu eraisikutest klientidest, kes sõiduautosid liisivad, valivad keskmiselt 26% kapitalirendi ning 74% kasutusrendi. Sarnane jaotus valitseb Moppeli sõnul laiemalt kogu autoturul.
Liisinguvõtja peab teadma oma vajadusi
Moppeli sõnul on auto soetamise või sellest loobumise aluseks ennekõike inimese personaalsed vajadused. Ka liisinguvormi valimisel tuleb kaaluda oma vajadusi, eelarvet ning soove. “Näeme vahel ka seda, et kliendid ei ole oma vajadusi läbi mõelnud: lähtutakse kas tuttavate soovitustest või millestki muust, aga vestluses tuleb välja, et tema eelarve ja sõiduki kasutuse plaanidega sobiks hoopis muud tüüpi finantseerimisvorm,“ ütles Moppel.
Kasutusrenti võiks tema sõnul eelistada inimene või ettevõte, kes ostab uue või vähekasutatud sõiduki professionaalselt sõidukite müüjalt, kellega liisingettevõtetel on välja kujunenud pikaajaline koostöö. Sõiduki hind peab kasutusrendi puhul kindlasti sisaldama käibemaksu.
Kasutusrent sobib väga hästi ettevõtetele, kes kasutavad sõidukit igapäevaselt ettevõtlusega seoses, oskavad oma läbisõitu suhteliselt täpselt planeerida ning, kes ei soovi saada peale liisingperioodi lõppu sõiduki omanikuks. Uue sõiduki ja kasutusrendi kasutamisel on võimalik ettevõtte igakuist sõidukiga seotud kulu suhteliselt täpselt planeerida, sest ootamatud remondid katab üldjuhul sõiduki garantii või kaskokindlustus. Selle finantseerimisvormi puhul on sõidukitele kehtestatud läbisõidupiirang. Piirangu ületamisel tuleb liisinguvõtjal sõiduki tagastamisel tasuda läbitud ülekilomeetrite eest lepingus kokkulepitud summa.
Kasutusrenti kasutavad hea meelega ka eraisikud, sest kasutusrendi kuumakse on reeglina madalam kui kapitalirendi oma. Kasutusrent sobib hästi vaheldust hindavale inimesele, sest lepinguperioodi lõppedes saab inimene sõiduki tagastada liisingettevõttele ning võtta liisingusse uue heal tasemel auto. Samas tuleb hoolega jälgida, et auto oleks liisinguperioodi lõppedes heas korras ning vastaks lepingus kokkulepitud nõuetele, muidu tuleb perioodi lõppedes tasuda sõiduki remondi ja kokkulepitud kilometraaži ületamise eest. Kui peale liisinguperioodi lõppu ei soovita autot välja vahetada ja ei ole võimalik või soovi autot välja osta, siis saab üldjuhul liisingut pikendada või väiksema jäägi korral kasutada ülejäänud summa maksmiseks autolaenu.
Kapitalirenti soovitab Moppel aga neile, kes tahavad saada liisinguperioodi lõppedes kindlasti auto omanikuks. “Kapitalirendi suur boonus on omanditunne: inimene ei pea mõtlema, mida peale liisinguperioodi edasi teha. Samuti puudub sõidukil läbisõidupiirang,” tõi Moppel välja. Kapitalirent on ainus liisingu vorm, mida saab kasutada ka käibemaksuta (näiteks eraisikute poolt müüdavate) sõidukite finantseerimiseks. Liisija tasub igakuiste maksetena sõiduki hinna koos intressidega ning saab peale viimase osamakse tasumist auto endale. Selleks, et kapitalirendi kuumakse liiga kõrge ei tuleks, on ka selle variandi puhul võimalik liisingfirmaga kokku leppida, et liisinguvõtja ei tasu liisingperioodi jooksul kogu sõiduki maksumust, vaid jätab viimaseks makseks suurema summa (jääkväärtuse).
Autolaenuga sõidukit soetades saab inimene kohe selle omanikuks. Autolaenuga saab endale muretseda erinevas vanuses ja läbisõiduga masinaid, mis annab ostjale Moppeli sõnul suurema valiku ning paindlikkuse. “Autolaenu eelistavad kliendid ennekõike odavamate ja vanemate autode ostmiseks, mida liisida ei saa, ning samuti näiteks erilisemate hobiautode hankimiseks,” ütles Moppel. Samuti saab inimene ise valida, kas teeb autole kaskokindlustuse või ei.
“Enne otsuse langetamist tuleb kindlasti võrrelda lisaks intressile ka liisingu või laenu kogukulu, kuumakset, sissemakset ja jääkväärtust ning kaasnevate kohustuslike kulude, nagu kaskokindlustuse, maksumust,” lisas Moppel. “Nüansse on palju ning sõltuvalt valitud autost, liisingu pikkusest ning inimese vajadustest saab öelda, milline finantseerimisvorm on talle rahaliselt kõige kasulikum. Liisingu kuumakse suurus sõltub ennekõike sissemakse ja liisingulepingu lõppemise ajaks kokku lepitud sõiduki jääkväärtuse suurusest. Mida suurem sissemakse ja kõrgem jääkväärtus, seda väiksem on liisingu kuumakse. Valiku langetamisel on abiks ka Citadele liisingukalkulaator, millega erinevaid variante läbi arvutada.”
Aastast liisingut eelistavad paljud Eestis töötavad välismaalased
On aga ka inimesi, kes ei soovi liisida autot mitmeks aastaks, vaid lühemaks ajaks. Citadele Leasingu ja Auto Bassadone koostöös pakutava üheaastase liisingu #Flex vastu on Auto Bassadone digitaalse kasvu juhi Ilmar Mihkelsoo sõnul huvi erinevas vanuses inimestel ning klientide seas konkreetseid gruppe välja ei joonistu. “Huvi on nii noortel kui ka keskealistel, meestel ja naistel,” sõnas Mihkelsoo. Siiski on tema sõnul aastase liisingu vastu suurem huvi Eestis töötavatel välismaalastel.
“Meie #Flex klientidele on olulised ennekõike kaks aspekti: võimalus auto tasuta tagastada, kui selleks peaks vajadus tekkima, ning loomulikult sissemaksuta auto ostmise võimalus,” ütles Mihkelsoo. See aitab tema sõnul tagada, et võetav finantskohustus ei muutuks koormaks, kui olukord või vajadused muutuvad. “Näiteks on meilt #Flex kaudu ostetud just täiselektrilisi autosid, sest kui tuleb välja, et masina tüüp ei sobi, saab selle tagastada, ning esialgne investeering ei ole suur, sest sissemaksu ei ole. Lisaks aitame ka riigipoolse nullheitega masina toetuse taotlemisel, mis eeldab küll väikest sissemaksu, kuid mida kasutades alaneb kuumakse oluliselt.”