Aasta esimeses kvartalis on uute sõiduautode müük langenud kokku 16,5 protsenti. Samal ajal tõuseb jätkuvalt liisingute kogusumma, mis näitab üha kallimat sõidukite ostmist. Eriti suur vahe on ettevõtete poolt liisitavate autode osas, mis on eraautodest keskmiselt 11 000 eurot kallimad.
Eestis moodustavad ettevõtete poolt liisitavad sõidukid suure osa liisingute kogusummast. Citadele liisingu juht Rainer Moppel märkis, et on oluline vahe, kas sõiduauto on liisingusse võtnud eraisik või ettevõte. Eraisiku sõiduautot finantseeritakse keskmiselt 21 000 euro ulatuses, kuid ettevõtte autot keskmiselt summas 32 300 eurot ehk ettevõtete sõidukid on keskmiselt ligi 11 000 eurot kallimad. Samuti liisivad ettevõtted enam uusi, kuid eraisikud pigem kasutatud sõidukeid.
Möödunud aastal liisiti uusi ja kasutatud autosid Eestis kokku 29 212, mis on 2,5% vähem 2022. aastaga võrreldes. Kokku uute ja kasutatud liisitavate sõiduautode hulk langes 29 987-lt sõiduautolt 29 212 peale. Samas kasvas liisingute kogusumma 4,1 protsendi võrra 736 miljoni euroni.
„See tähendab, et liisingusse võetakse jätkuvalt üha kallimaid autosid. Tänaseks on keskmise sõiduauto liisingu summa tõusnud 25 500 euroni, mis teeb aastaseks tõusuks ligi1900 eurot,“ lisas Moppel.
Kokkuvõttes on esimeses kvartalis uute sõiduautode müük langenud kokku 16,5 protsenti. „Aasta alguse madalamad müüginumbrid olid mõneti oodatud, sest paljud tegid oma autoostud ära möödunud aasta lõpus enne käibemaksu tõusu. Samas võrreldes numbreid mujal Euroopas ja meil, siis ilmselt seda suurt vahet üksnes käibemaksu muudatusega selgitada ei saa,“ märkis Citadele liisingu juht Rainer Moppel. Keskmiselt tõusis esimeses kvartalis uute registreeritud sõidukite hulk Euroopas 4,4%. „Ilmselt on siin näha pikalt languses olnud Eesti majanduse mõju, mis on muutnud inimesed ettevaatlikumaks suurte kulutuste tegemisel. Suures osas mõjutab langusprotsenti ka see, et pigem on just ettevõtted oma investeeringuid autopargi uuendamisse koomale tõmmanud. Veidi positiivsem paistab ettevõtete poolt uute kaubikute liisimine. Kuigi esimeses kvartalis kaubikute finantseerimiseks sõlmitud liisinglepingute arv langes võrreldes eelmise aastaga, siis uute alla 3,5 tonniste tarbesõidukite liisimine on kasvanud ligikaudu 5%.“
„Võime eeldada, et automaksu tulek toob aasta teises pooles sõidukite ostmises väikese tõusu, kuid on tõenäoline, et see ei saa siiski olema märkimisväärne. Esiteks kasutasid paljud ettevõtted juba võimalust osta auto eelmisel aastal enne käibemaksu tõusu. Teiseks on automaksu temaatika endiselt väga segane. Oleme kuulnud klientidelt tagasisidet, et pigem jääb säästliku ja uue auto ostmisel maksu mõju nagunii väikeseks ning suure segaduse tõttu pole mõtet ehku peale kiirustama hakata,“ lausus Moppel.
Euroopa statistika järgi oli märtsis uute müüdud autode seas elektriautode osakaal ligi 13 protsenti ning hübriidmootoritega osakaal ligi 39 protsenti. Bensiin- ja diiselmootoritega sõidukid moodustasid ligi poole uutest sõidukitest. Veel aasta tagasi oli see osakaal 54 protsenti. Kõige usinamad elektriliste sõidukite ostjad on Belgias, Saksamaal, Hollandis ja
Prantsusmaal. Kõikidest uutest elektriautodest 67 protsenti läks just nendesse nelja riiki. Kokku registreeriti Euroopa riikides märtsis 1 031 875 uut sõidukit.
Eestisse jõudis nendest kokku 1699 sõiduautot. Neist 5,4 protsenti elektrilised ning tervelt 42% hübriidajamiga. Bensiini- ja diiselautode osakaal oli kokku 51,4 protsenti.