Mõned koguvad raha soki sisse, teised aga hoiavad seda nutitelefonis olevas elektroonilises rahakotis. Eksperdid – Citadele jaepanganduse juht Marina Hakiainen ja Läti Tervisekeskuste Liidu kliiniline ja tervisepsühholoog Jekaterina Vintere – räägivad erinevate põlvkondade finantsharjumustest ja nende põhjustest.
Need, mis erinevad, ei ole vaid säästmisharjumused
Põlvkondlikke erinevusi võib arutada teatud aja jooksul kogetud sündmuste põhjal. X-põlvkond hõlmab aastatel 1965–1980 sündinud inimesi, Y-põlvkond aastatel 1981–1996 sündinud inimesi ning Z-põlvkond alates 1997. aastast sündinud inimesi.
Finantsharjumused võivad põlvkonniti märkimisväärselt erineda. X-, Y- ja Z-põlvkondi on kujundanud muutuv majanduskeskkond, tehnoloogia ja kultuurilised muutused.
„Kõige lihtsamalt näeme erinevusi selles, kuidas inimesed kasutavad digitaalseid pangateenuseid. Näiteks kasutavad noored tänapäeval maksmiseks enamasti oma mobiilset rahakotti, millest tulenevalt füüsiline pangakaart ei ole enam vajalik,“ ütleb Citadele jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
Põlvkondadevahelisi finantsharjumuste erinevusi kinnitab ka Citadele statistika. 63% aastatel 1945–1964 sündinud inimestest teeb makseid internetipanga vahendusel. Selline makseviis ei ole noorematele põlvkondadele enam atraktiivne: X-põlvkond eelistab valdavalt maksta mobiiliäpis (66%), mitte internetipangas (34%), Z-põlvkonnas domineerivad aga tugevalt mobiilimaksed – neid kasutavad 97%.
X-põlvkond on kogenud rohkem majanduslikke väljakutseid, mistõttu nad võivad olla skeptilised riigi pakutavate sotsiaalsete tagatiste suhtes. Selle põlvkonna esindajatel on enamasti rohkem laene ning nad investeerivad sagedamini aktsiaturule, võlakirjadesse või kinnisvarasse.
Viimaste Citadele andmete kohaselt kasutab X-põlvkond raha kogumiseks kaks korda rohkem tähtajalisi hoiuseid kui Y-põlvkond, kuigi kokkuvõttes on antud raha hoiustamise viis kõigis põlvkondades populaarsem kui kogumiskonto. Siiski kõik põlvkonnad hoiavad endiselt enamiku oma olemasolevatest rahalistest vahenditest arvelduskontol.
„Y-põlvkonna finantsharjumusi on mõjutanud muutuste ja finantskriisi aeg. Sellest tulenevalt näeme, et finantsstabiilsus on selle põlvkonna jaoks prioriteet ning neid huvitavad kõrge tootlusega hoiused. Sageli on neil inimestel suured rahalised kohustused, mis raskendab pensioniks või muudeks eesmärkideks säästmist,“ selgitab Hakiainen.
Y-põlvkonnal on palju sarnaseid jooni Z-põlvkonnaga: nad on tehniliselt taibukad ja haldavad oma rahaasju sageli mobiiliäppide ja veebilahenduste kaudu. Nad on ka avatumad investeeringutele.
Rahatarkuse määravad erinevad tegurid
Erinevate põlvkondade rahatarkuse tase on peamiselt tingitud majanduslikest ja sotsiaalmajanduslikest muutustest.
„Majandus- ja töösuhted muutusid tunduvalt, kui toimus üleminek plaanimajanduselt turukapitalismile. Lisaks on praegune põlvkond sündinud peredesse, kus materiaalne kindlustatus ja suhtumine rahasse on veidi teistsugune kui minevikus – noored on nüüd rahaliselt kindlustatumad kui eelmistes põlvkondades, seega on suhtumine rahasse palju vabam,“ räägib Marina Hakiainen.
X- ja Y-põlvkonnad on need, kellel on täna parimad finantsharjumused. Need inimesed teavad, kuidas säästa, ja mõnikord on nad isegi kitsid. Noorem põlvkond seevastu ei säästa aktiivselt tuleviku jaoks.
„X-põlvkond on läbinud palju suuremaid kultuurilisi ja majanduslikke raskusi. See tähendab, et nad tunnevad end emotsionaalselt palju vähem turvaliselt, mistõttu nad on kokkuhoidlikumad ja usaldavad vähem tundmatuid investeeringuid. Y-põlvkond on tõenäoliselt tundnud suuremat rahalist vabadust ja püüab olla rohkem nagu Z-põlvkond, kuid neil on ka püsiv ebakindlustunne ja liialdatud säästmise soov. Z-põlvkonna esindajad on vabamad: nad otsivad töölt tähendust, õnne ja uusi kogemusi,“ hindab psühholoog Jekaterina Vintere põlvkondade erinevusi.
Ka tööga seonduvates küsimustes on tajutavad põlvkondlikud erinevused. Psühholoogi sõnul on X-põlvkonna inimesed orienteeritud sellele, et neil oleks üldse töökoht. Nad püüavad teha kõik, et tööandja oleks rahul ja neil säiliks stabiilne töökoht. Y-põlvkond käitub sarnaselt, kuid nad arvestavad rohkem isiklike vajadustega ja ei karda töökohta vahetada, kui see ei vasta ootustele. Z-põlvkond on teiste põlvkondade juhtidele suurimaks väljakutseks, sest nad esitavad tööandjatele rohkem nõudmisi, vahetavad vabalt töökohti ja tegelevad sageli põnevama ja paremini tasustatud töö otsimisega.
Eksperdid on siiski üldiselt nõus, et finantskäitumist kujundavad nii individuaalsed asjaolud kui ka isiklik kogemus. Lisaks muutub finantskäitumine aja jooksul sõltuvalt majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest.