Sularaha kannab alati kaasas 44 protsenti Läti inimestest. Eestis on selliseid vaid 28 protsenti ning kokku lausa veerand ostlejatest eelistab ostu üldse katki jätta, kui kaardiga maksmise võimalust poes puudub, selgus Citadele panga uuringust.
„Uurisime paar aastat tagasi Balti riikide inimestelt, kas ja kui palju nad üldse sularaha kasutavad. Toona selgus, et naabritega võrreldes hoiavad eestlased kõige vähem igapäevaselt sularaha rahakotis ning 27% inimestest märkis, et nad praktiliselt enam üldse sularaha ei kasuta. Lätis oli selliseid inimesi 10% ja Leedus 15%,“ selgitas Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen.
„Toona jäi aga selgusetuks, et mis juhtub siis, kui soovitakse pangakaardiga maksta, kui mingil põhjusel pole see võimalik. Nüüd küsisime seda ja selgus, et eestlasest jätaks lausa 26 protsenti ostu konkreetses poes täiesti katki. Lätis on sama number 18 protsenti ja Leedus 16 protsenti,“ lausus Hakiainen. „Tundub, et Eesti inimestele on kaardiga maksmise mugavus muutunud nii omaseks, et kui see võimalus puudub, siis paljud ei hakka isegi vaevuma, et raha välja võtta või muud lahendust otsida.“
Citadele panga jaepanganduse juht rõhutas, et kindlasti tasuks see info kõrva taha panna kaupmeestel, kes arvavad, et ainult sularaha võimalusest piisab. Või nendel, kes kavatsevad suvel püsti panna mingi ajutise äri või müügiputka. „Tänapäeval pole kaardimakse võimaluse tekitamine üldsegi keeruline. Ka näiteks Citadele pangal on olemas Phone POS rakendus, mis võimaldab oma mobiili muuta makseterminaliks viipemaksete abil.“
Kokku märkis Citadele uuringus 28 protsenti Eesti inimestest, et nemad kannavad endaga sularaha alati kaasas. 25 protsenti arvas, et otsib vajadusel raha väljavõtmiseks sularahaautomaadi. Samas 14 protsendi sõnul teeksid nad oma ostud ainult kohas, kus saab kaardiga maksta ning 12 protsenti jätaks valitud kauba lihtsalt ostmata. Kokku 14 protsenti märkis, et pole kunagi kokku puutunud olukorraga, kus ei saa ostude eest kaardiga maksta.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi mais. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74.