Me teeme iga päev teadlikult või kaudselt otsuseid oma isikliku ja pere eelarve planeerimiseks. Olgu selleks siis tulude-kulude kirjapanek kuu alguses, poes soodsama hinnaga kaupade valimine või raha säästmine mustadeks päevadeks – see on finantskirjaoskus, mis mõjutab igaühe elu. Ent me kipume unustama, et eelarve eduka juhtimise peamine eesmärk on aja jooksul finantsolukorda parandada või vähemalt seda stabiliseerida ning selleks tuleb teha plaan, kuidas oma tulu kuludeks ja säästudeks jagada. Rahvusvahelise rahanädala Global Money Week raames on Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen koostanud selleks praktilised näpunäited.
Millest alustada?
Alustuseks tuleks seada eesmärk – näiteks soov säästa rahalise „turvapadja“ tarvis, hakata koguma, mõeldes lapse haridusele või lihtsalt korraldada oma rahaasjad nii, et ei peaks iga päev igakuiste kulutuste pärast muretsema. Kui eesmärk on määratud, tuleb hinnata hetke finantsseisu. Selleks võib kasutada märkmikku, MS Exceli tabelit või mõnda eelarverakendust.
Ühele poole tuleb kirja panna kõik sissetulekud – töötasu, toetused või mistahes muud sissetulekud. Teises pooles tuleb loetleda kõik väljaminekud – arved, finantskohustused, kulutused koju ostetavale toidule ja väljas söömisele, transpordile jne. Kulude-tulude üleskirjutamiseks tasub heita pilk pangakonto eelmise (või mitme) kuu väljavõttele.
Kui te igapäevaselt pangakaarti ei kasuta, kuid näiteks teete sisseoste toidupoes, kus kliendikaardi omanikele pakutakse soodustusi, saate oma ostuajalugu kontrollida kaupluse iseteenindusportaalis.
„Kui hakkame kulutustest rääkima, meenuvad arved ja maksekorraldused, kuid tegelikult on suurim väljaminekuallikas toit ja teine koht, millele enim kulutame, on meie kodu. Seetõttu analüüsi oma igapäevaseid harjumusi, näiteks kui palju sa kohvi eest maksad, kas ostad treeninguteks pudelivett või millise aegunud toidu külmkapist välja viskad. Nii saad välja arvutada, mitu eurot võiksid kokku hoida. Raha kasvatab raha, võlg aga võlga,” ütleb Marina Hakiainen.
Sageli jäetakse tähelepanuta ka sellised kulud nagu Netflixi, Spotify, iTunes'i tellimused ja nendega kaasnevad kuutasud. Kõik need kulud tuleb rahaasjade planeerimisel kokku liita. Kõiki igakuiseid kulutusi analüüsides on võimalik aru saada, millele kulutatakse rohkem kui peaks ja mis pole eelarves üldse kajastatud.
„Et teha otsuseid oma finantsseisu parandamiseks, tuleb teada, milline on bilanss ehk jääk. Kas seda on praegu või on hoopis tekkinud ülekulu. Täpne arvestus aitab aru saada, kuidas edasi toimida,” selgitab Hakiainen.
Koosta tegevusplaan
Tihtipeale näeme tegelikku eelarvepilti alles siis, kui kulud on kirja pandud. Välja joonistuvad kõik väiksemad ostud, mis suuremate ostude vahel märkamatuks jäävad. Samuti ilmnevad eelarves puudujäägid, näiteks pole kogutud midagi mustadeks päevadeks või pikema- või lühemaajaliseks eesmärgiks. Siinkohal tuleks hakata koostama tegevuskava, vaadates läbi, milliseid kulutusi on võimalik vähendada, et saavutada seatud eesmärk.
„Võimalik, et toitu tuleks osta vaid kord nädalas, et vältida igapäevaseid oste. Poodi on soovitav minna vajalike kaupade nimekirjaga või teha vastavad sisseostud hoopis internetis, et ostud oleksid läbimõeldud mitte emotsionaalsed. Iga ostu tuleks vaadelda kui investeeringut oma heaolusse. Näiteks analüüsime, kumb ostudest – kas kohupiim või kompvekid – on investeering meie tervisesse. Samuti aitab, kui osta vaid olulisimat, milleta hakkama ei saa. Seda oskust on võimalik õppida. Näiteks kassas leiame oma korvist üks-kaks asja, millest võime loobuda, ja eemaldame need ostukorvist. Ostame uue asja alles siis, kui oleme teise ära visanud,” räägib Marina Hakiainen.
Rääkides planeerimisest ja äärmustest, soovitab Marina järgmist: „Kui me oma rahaasjad käsile võtame, võime olla ka liiga kategoorilised, täpselt nagu siis, kui hakkame dieeti pidama. Ja väga sageli annavad inimesed üsna kiiresti alla, sest ei suuda oma igapäevaelu drastiliselt muuta. Seetõttu on siinkohal soovitus, mitte äärmustesse laskud, vaid leida kuldne kesktee. Kui rehkendame kokku sissetulekuid ja väljaminekuid ning hindame kulutusi, märkame, mida me saame koguda ja oma eesmärkideks kõrvale panna. Eesmärgid peavad olema selged, tuleb aru saada, kuhu sa tahad jõuda – kas tahad paremini elada, olla kindel iseenda ja oma lähedaste tuleviku osas, soovid, et sul oleks rahaline „turvapadi“, tahad ellu viia oma unistusi või koguda raha oma lapse tuleviku heaks.”
Meelerahufond
Eelarve üks olulisemaid komponente, mis sageli tähelepanuta jäetakse, on säästud mustadeks päevadeks. See on vajalik igale inimesele ja perele, sest homset ei oska keegi ennustada, kuid valmis tuleb olla erinevateks ootamatusteks. Säästude suurus sõltub sellest, kui palju raha inimene või perekond iga kuu kulutab – mida suurem jõukus, seda suuremat säästu on mustadeks päevadeks tarvis. Minimaalne summa, mille ulatuses tuleks säästa, peaks olema kolm kuupalka.
„Oma kulutusi planeerides hindame, millised asjad ei suurenda meie heaolu ega paranda tervist. Järgmise sammuna tuleb säästmiseks eraldada vähemalt 20% meelrahufondi. Näiteks teenisime 100 eurot, 20 neist paneme kõrvale, nii et need 20 eurot töötaks meie heaolu heaks ja suurendaks meie kindlustunnet homse ees. Siinkohal on tähtis regulaarsus, nii et iga eesmärgi tarvis valitakse säästmisvahend, mis aitab regulaarsete maksete kaudu heaolu suurendada. Võime alustada väiksemast summast, siis seda suurendada või valida kohe suurema summa, motiveerides end eesmärgi poole liikuma suuremate sammudega,” soovitab Marina. Iga eesmärgi jaoks kasutame oma säästmisvahendit, mis toetab meid eesmärgi saavutamisel. Näiteks kui meelerahufond on loodud, tuleks alustada mõne muu pikaajalise säästmisega.