Intervjuu avaldati 8. aprillil 2020 keskkondades nozare.lv ja LETA+
Foto: Ieva Leiniša, LETA
Inguna Ukenābele, LETA
Enne kui Läti kuulutas COVID-19 nakkuse leviku tõttu välja eriolukorra, vahetus Citadele panga juhtkond, sest aastaid juhatajaks olnud Guntis Beļavskis astus ametist tagasi. Citadele panga tegevdirektor ja juhatuse liige, finantsjuht Johan Åkerblom selgitab Läti riiklikule uudisteagentuurile LETA antud intervjuus, et panga arengustrateegia jääb samaks. Citadele soovib kasvada, kuid see on peamiselt seotud Eesti ja Leedu turuga, et tagada panga pakkumiste tasakaal kogu Baltimaades. Samal ajal on eriolukord põhjustanud palju ebakindlust.
Kas juhtkonna muutumise tõttu muutub midagi ka panga jätkuvates tegevustes või eesmärkides?
Meie strateegia ja arengusuunad jäävad samaks. Samal ajal toimuvad muutused praegu iga päev, eriti COVID-19 mõju tõttu, hoolimata muudatustest panga juhatuses.
Juhtimisstiil võib muutuda, kuid praegu on veel vara midagi konkreetselt öelda. Ma ei ole Guntis ja me kindlasti tegutseme erinevalt, nagu erinevad inimesed seda teevad. Kuid mul pole mingeid erilisi plaane, millest ma teile praegu rääkida saaksin.
Kuidas hindate panga tegevust üldiselt? Võib-olla näete teatud valdkondades suuremaid kasvuvõimalusi?
Üks meie tugevaid külgi on see, et oleme Baltimaade pank. See tähendab, et soovime olla kohal ja toetada Balti riikide majandust nii headel kui ka halbadel aegadel. Tahame toetada kõike kohalikku – nii suurettevõtteid, keskmise suurusega ettevõtteid, väikeettevõtteid kui ka erakliente – ning olla ka Baltimaade majanduskasvu katalüsaatoriks, sest ühel hetkel eriolukord lõppeb ja majandus peab taastuma. Näeme võimalusi kõikjal, kuid praeguse eriolukorra ajal on palju ebakindlust ja ettearvamatuid tegureid.
UniCredit Leasingu omandamisega seame eesmärgiks ka mitte ainult loomuliku kasvu.
See tähendab, et olete valmis suuremaks omandamiseks?
See võib nii juhtuda.
Kas teil on midagi huvitavat silma hakanud? Sealhulgas Eestis ja Leedus?
Meil on mõtteid. Samal ajal on ülevõtmised alati mingil määral oportunistlikud ning kõike toimuvat ei saa täielikult kontrollida, sest tehingul on kaks poolt: ostja ja müüja. Kindlasti oleme aga avatud uutele ülevõtmistehingutele.
Kui rääkida konkreetsetest riikidest, siis Lätis on meil praegu piisavalt mugav. Siiski on meil Eestis ja Leedus väiksem turuosa ning loomulik kasv nendel turgudel võib võtta kauem aega. Nii et oleks tore leida neilt turgudelt midagi sellist, mis vastaks meie profiilile, muidugi siis, kui üleilmne olukord on stabiliseerunud ja ennustatav.
Kuid kas mõtlete pigem liisingule ja muudele sarnastele teenustele, mitte mõnele teisele pangale?
Võimalusi on palju. Aga pankade ühendamine on väga keeruline ja seda oleme turul juba kogenud. Esmatähtsaks peame asju, mida saab oma struktuuri kiiresti üle võtta.
Sellepärast ma ei ütle, et teise pangaga ühinemine on võimatu, kuid meie eesmärkide saavutamiseks on ka teisi võimalusi. Saab osta varasid, finantsteenuste osutajaid jne. Kuid ma rõhutan, et praegu pole meil päevakorras midagi konkreetset.
Lätis on mitu endist mitteresidentide panka, kes peavad nüüd oma tuleviku ümber mõtlema. Kas näete mõnda huviäratavat vara, mida soovite omandada, või ei huvita teid see sektor?
Meid ei huvita mitteresidentide äri. Ja ongi kõik. Residentide pool on põnev ning võib juhtuda, et mõne väiksema panga omanduses on midagi, millest võiksime huvituda. Need on tõenäoliselt siiski suhteliselt väikesed varad ja seega pole need meie põhifookuses.
Kuidas hindate möödunud aastat, sealhulgas panga tööd eelmisel aastal?
Panga eelmise aasta tulemused olid väga head, kuid samas tahame alati enamat ja meie eesmärk on 15% kasv. Minu arvates oli meie kasv hea ja hoolimata eriolukorrast Lätis on pank heas seisus. Aga kas me oleme kõik saavutanud? Kindlasti mitte. Meil on veel palju teha, kuid oleme seniste saavutustega rahul.
Mis on teie eesmärgid sellel aastal? Kas mõtlete näiteks oma turuosa suurendamisele?
Jah, me tahame oma turuosa kasvatada, kuid praegu on meie peamine ülesanne pakkuda katkematuid finantsteenuseid Lätis ja teistes Balti riikides. Oleme vastutustundlik ettevõte ja Läti on meie koduturg. Seisame oma klientide kõrval mitte ainult headel, vaid ka keerulistel ja proovilepanevatel aegadel. Turuosa on muidugi tähtis, kuid peamiselt tahame teiste turuosalistega võrreldes silma paista. Kõiges, mida teeme, on meie eesmärk tipptase, sest kliendikogemus on uskumatult oluline.
Kas olete näinud klientide arvu kasvu, kuna mitteresidente teenindanud pangad vähendavad oma tehinguid?
Jah. Eelmisel aastal oli meil varasemast rohkem kliente. Näib, et kliendid tahavad meiega jääda ja meiega ühineda.
Samal ajal on konkurents tihe, sest turul on palju häid tegijaid. Me austame neid, kuid oleme keskendunud sellele, kuidas saaksime töötada võimalikult hästi.
Kui suur on Citadele praegu Eestis ja Leedus?
Leedus on meil vara kokku üle 750 miljoni euro ja Eestis umbes 287 miljonit eurot. See ei hõlma aga UniCredit Leasingu vara. Sellega kahekordistub meie vara Leedus ja kogu Eesti mahule lisandub umbes 200 miljonit eurot. Lätis suureneb meie vara ligikaudu 400 miljoni euro võrra.
Mis on teie eesmärk Eestis ja Leedus seoses turuosa või varaga?
Suurus pole peamine tegur. Stabiilne kliendibaas, mida saame parimal võimalikul viisil teenindada, on meie jaoks palju olulisem. Kui suudame selle saavutada, meelitame ligi rohkem kliente.
Täpsemalt öeldes tahame, et meie tegevus Eestis ja Leedus jõuaks näitajateni, mis tähendavad, et meil on tasakaalustatud pakkumine kõikides Baltimaades. Seetõttu keskendume Lätile praegu vähem. See ei tähenda kindlasti seda, et meil pole Lätis kasvuvõimalusi, vaid pigem seda, et tahame, et kahes teises Balti riigis oleks meie kasv kiirem.
Kas seda on keeruline saavutada? Kui tugev on konkurents praegu Eestis ja Leedus?
See ei ole kunagi lihtne. Me ei ole nõus oma kasumit kahjustama. Soovime oma turuosa suurendada, pakkudes paremaid teenuseid ja tooteid. Siiani oleme näidanud, et suudame seda teha, ning seega jätkame.
Meie konkurendid on kõik suured pangad, eriti kolm. Ja igal turul on tugevad kohalikud tegijad. Konkurents on siiski hea, sest see aitab meil paremaks saada. Mõnes aspektis oleme teistest turuosalistest ees, mõnes on teised ees ning see võimaldab meil endalt küsida, mida saaksime paremini teha. Samuti oleme omanike käest saanud häid tähelepanekuid maailmas toimuva kohta.
Näiteks oleme olnud sunnitud mõtlema mitte ainult sellele, kuidas luua parimaid makselahendusi Baltimaades, vaid ka sellele, kuidas luua makselahendusi, mis võivad muutuda üleilmseteks. Selle asemel et mõelda parimaks saamisele Baltimaades, peame mõtlema ka parimaks muutumisele maailmas. Näiteks pakkusime esimesena väljaspool Põhjamaid makseid telefoninumbrite abil. Ma ei pea teadma teie kontonumbrit, ma võin teile raha kanda, kui tean teie telefoninumbrit. See on väga mugav mitmesuguste eramaksete jaoks, näiteks restoranis sõpradega arve jagamiseks. Nüüd saab seda teha ka SEB klientidega.
See oli näide sellest, kuidas töötame otse täiesti uue toote turule toomise nimel. Nüüd oleme üks esimesi, kes pakub Apple Payga ühendatud kaarte. Oleme veendunud, et mida rohkem suudame oma klientidele osutada teenuseid, mille kohta ütleme „pank teie taskus“, seda stabiilsem on meie positsioon liidrite seas. See on ka viis luua hõlpsamini uusi tooteid.
Uutest toodetest rääkides – Citadele on juba mõnda aega pakkunud mitmesuguseid uusi digilahendusi. Kui populaarseks on need teie klientide seas saanud?
Tulemused on head. Eelmisel aastal kasvas digilahendusi kasutavate klientide arv kiiremini kui klientide koguarv. Kokku kasutab meie digivõimalusi 40% klientidest. Lisaks peame meeles pidama, et meie klientide koguarv hõlmab peale aktiivsete klientide ka neid kliente, kes ei kasuta meie panga teenuseid regulaarselt.
Meie äpi kasutajate arv kasvab iseäranis kiiresti. Näiteks viimase aasta jooksul on meie aktiivsete mobiiliäpi kasutajate arv kasvanud 64%, ulatudes 131 000ni. Usun, et lõpuks kasutab enamik meie kliente digikanaleid, sest eriolukord soodustab kindlasti kaugteenuste arendamist ja kasutamist.
Samal ajal pakuvad digiteenuseid nüüd kõik pangad, nii et tahame olla isikupäraste digilahenduste pakkumisel ainulaadsed.
Lisaks ei soovi me kaotada isiklikku kontakti. See tähendab, et oleme oma klientide jaoks kättesaadavad ka telefoni teel. Me ei taha olla ainult digitaalne hääl.
Kas digivahendeid kasutab üldiselt noorem põlvkond või pole sellel enam vanusega mingit seost?
See on praegu äärmiselt erinev ja üldiselt seotud sellega, kui mugavalt inimesed end nutitelefonide kasutamisel tunnevad. Noorim põlvkond on nendega üles kasvanud, kuid tänapäeval on neid igal pool ja nad pole ka teistele vanuserühmadele enam midagi ebatavalist. Mäletan, kui ostsin oma esimese nutitelefoni. Esimesed kaks nädalat ma tõesti vihkasin seda. Järk-järgult õppisin seda aga kasutama ja nüüd aitab nutitelefon mul teha nii palju asju, et ilma selleta oleks raske hakkama saada. Seetõttu läheb aina enam inimesi nutitelefonidele üle, sest nüüd saame nendega üha rohkem korda saata.
Milline on panganduse tulevik? Kas see on seotud digiteenustega või on oluline ka traditsiooniline pangandus?
Võite mind vanamoodsaks pidada, kuid usun endiselt isiklikesse sidemetesse ja kogemustesse, mille saame isiklikust suhtlemisest. Samal ajal ei tähenda see, et me ei saaks seda digitaalse kogemusega ühendada. Digitaalne ei muuda isiklikku olematuks, nagu ka isiklik ei välista digitaalset. Peame lihtsalt leidma õige tasakaalu.
Olen kindel, et 98% klientidest kasutab meie teenuseid digitaalselt. Kuid neile 2%-le, kes soovivad isiklikku suhtlust, peame seda pakkuma kiiresti ja parima kvaliteediga. See tähendab, et tavalistest kontoritest võivad saada näiteks hüpik-teeninduskeskused või võetakse kasutusele koduvisiidid. Me ei tea endiselt õiget vastust, kuid suund on selge. On selge, et tänapäeval on paljud kavatsused uue olukorraga kohanenud ja oleme täielikult jõudnud nn uude normaalsusesse, tehes kõike digitaalselt ja eemalt. Kui eriolukord lõppeb, vaatame kõik oma plaanid üle ning kohandame neid vastavalt olukorrale sektoris ja riigis üldiselt, kuid meie digitaalne suund ei muutu.
Kas kontorid on endiselt olemas?
Midagi on olemas. Küsimus on, et mis see on. Turul mõtlevad praegu kõik sellele ja katsetavad erinevaid lahendusi. Muidugi on meie kontorid endiselt olemas ja oleme esindatud väljaspool Riiat. Küsimus on selles, mil määral see tulevikus jätkub. Kasutan võimalust ja lisan, et Citadele kontorid tegutsevad praegu ainult kokkuleppe alusel, et saaksime täita võimalikult palju COVID-19-ga seotud ohutusmeetmeid.
Milline konkurents on praegu finantstehnoloogia ettevõtete ja teenuseosutajate, näiteks Revoluti vahel?
Uurime kõike uut ja uuenduslikku, mis turule tuleb, ning see paneb meid mõtlema oma järgmiste sammude üle. Usun, et finantstehnoloogia ettevõtted panevad pangad heas mõttes proovile. Töötame praegu kõvasti finantstehnoloogia sektorilt õppimise ja sellega koos töötamise nimel ning mõnikord isegi rahastame finantstehnoloogia ettevõtteid.
Kuidas saaks Läti pangandussektor teie arvates areneda? Kas võime oodata suurenenud konkurentsi endistelt mitteresidentide pankadelt, kes muudavad praegu oma tegevusmudeleid? Või näeb turg pigem ühinemisi või isegi pankrotte?
Läti pangandussektor peab jätkama küpsemist. On ilmne, et mitteresidentide äri on siit edasi liikunud. Oleme keskendunud kohalikule turule ja konkurentsist siin puudust pole. Seega, kui üks, kaks või enam panka hakkavad sellele turule keskenduma, ei põhjusta see suuri muutusi.
Sest nad on väiksemad?
Kui vaadata turuosa, siis Läti turul domineerivad neli panka. Seega oleks isegi tervislik, kui mitu väiksemat panka keskenduks kohalikule turule. Kuid ma ei usu, et see üldist olukorda muudab.
Kuidas on Läti finantsturgu mõjutanud rahapesuvastase töökonna FATF otsus mitte lisada Lätit niinimetatud halli nimekirja?
Pööran küsimuse ümber ja väidan, et kui otsus oleks olnud positiivne, näeksime praegu negatiivseid tagajärgi. See mõjutaks otseseid välisinvesteeringuid ning võib tekitada probleeme uute väärtpaberite emiteerimisega. Fakt, et seda otsust ei tehtud, tähendab, et tööd saab jätkata nagu varem.
Kui me aga ei arvesta erinevate välisteguritega, on Läti majanduse areng alati suuresti sõltunud Läti avalikkuse meeleolust, sellest, kas avalikkuse arvates on tulevik parem või halvem. Mis puudutab kõiki muid aspekte, siis ei pane miski meid uskuma, et Läti areneb Leedu või Eestiga võrreldes teisiti. Enne eriolukorda olid kõik kolm riiki faasis, kus majandus oli üleminekul tootmispõhiselt teenusepõhisele.
Kuidas saaks pangatoimingud muutuda? Pankasid on möödunud aasta jooksul, mil kartsime sattuda nn halli nimekirja, kõvasti kritiseeritud, sest muutusime laenude väljastamisel väga konservatiivseks ning kontrollisime kliente palju rangemalt kui Eestis ja Leedus. Kas see võib muutuda?
Esiteks ei nõustu ma sellega, et Läti pangad on rangemad kui Eesti või Leedu omad. Teiseks, ma ei usu, et selle on põhjustanud rahapesuvastane töökond FATF ja rahapesu tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee Moneyval. See on jälle küsimus, kas klaas on pooltäis või pooltühi, kas tahame vältida kõiki riske või võtta hoolikalt läbimõeldud riski. Peamiselt muutsid turgu rahapesuskandaalid, mida kogesime. Need sündmused tekitavad soovi vältida kõike, mis pole täielikult turvaline.
Seetõttu peavad pangad tegema koostööd valitsuse, järelevalveasutuse ja ettevõtetega, et leida ühine keel, leida ühised standardid ning tagada, et kõik tunneksid end mugavalt. See arutelu jätkub, kuid selle järeldused peavad veel küpsema.
Samal ajal peaksin rõhutama, et erinevalt mõnest konkurendist on see meie jaoks koduturg. Me ei saa öelda, et oleme nüüd Baltimaades pisut passiivsemad ja naaseme umbes kolme aasta pärast! Peame olema rahvusvahelisemad kui mõned väiksemad kohalikud pangad, kuid me peame olema rohkem Balti- kui Põhjamaade pangad, sest see on meie koduturg.
Samal ajal on see klassikaline kana või muna stsenaarium. Neid arutelusid nägime juba eelmise finantskriisi ajal. Kes põhjustas kriisi? Kas pangad, kes annavad heldelt eluasemelaene, või poliitikud, kes kuulutavad, et kõigil peaks olema võimalus maja osta? Nüüd oleme sarnases olukorras, kuid erineva probleemiga. Kui kõik on öeldud ja tehtud, tahame näha puhast turgu ning pangad soovivad näha puhtaid kliente. Kui aga valitsus avaldab suurt survet, on pangad palju ettevaatlikumad. Kui valitsus ei avalda survet ega reguleeri piisavalt, võivad mõned pangad võtta liiga palju riske. Peab olema tasakaal. Lõpuks on küsimus selles, millised moraalsed väärtused ja standardid on ühiskonnas levinud, ning nende muutmiseks vajame aega.
Kuidas laenud praegu arenevad?
Praegu on meie ülesanne pakkuda oma klientidele ja partneritele vajalikku tuge. Nagu ma varem mainisin, oleme finantssüsteemi vastutustundlik liige ning meie peamine ülesanne on tagada katkematu juurdepääs finantsteenustele Lätis ja Baltimaades. Alates märtsi algusest on Citadele pakkunud mõjutatud ettevõtetele tuge oma laenukohustuste täitmisel, hinnates iga olukorda eraldi. Samal ajal pakume eraisikutele, kes on kaotanud sissetuleku ja kes on varem oma laenukohustused vastutustundlikult täitnud, võimaluse saada laenu põhiosa maksetelt maksepuhkust kolmeks või kuni kuueks kuuks, hinnates iga juhtumit eraldi. Näeme, et maksepuhkuse taotluste arv kasvab.
Siiski pean rõhutama, et oleme avatud ka kõigile, kellel on stabiilne finantsolukord, läbipaistev tegevus ja pikaajaline ärimudel või hea professionaalne karjäär. Toetame endiselt ka neid kliente nendel ebakindlatel, keerulistel aegadel. Klientide abistamine on meie töö keskmes, olenemata sellest, kas nad vajavad nõu investeerimise, maksete tegemise, kindlustuse või laenude teemal. Peame olema liim, mis hoiab majandust koos.
Milline on hoiuste segmendi areng?
Enne eriolukorda oli olukord hea. Läti ja Baltimaade elanikud üldiselt säästavad raha, enamasti oma kontodel. See on hea, kuid kui olukord stabiliseerub, tahame kindlasti arendada investeerimisturgu.
Praegu on väga halb aeg sellest rääkida, kuna jälgime, mis finantsturgudel toimub. Peame siiski mõistma, et kõikumised mõjutavad neid, kes spekuleerivad. Kui säästate metoodiliselt pensioni või maja jaoks, mida soovite 10 aasta pärast osta, siis on see teisiti. Küsimus on tagajärgedes. Kui investeerite igal aastal teatud summa, siis pole vahet, kas see langeb kokku turu tõusu või langusega, sest kokkuvõttes saate selle perioodi keskmise kasumlikkuse.
Mida saame öelda intressimäärade kohta? Need on hoiuste jaoks praegu nullilähedased.
Ma arvan, et madal intressimäär püsib. Kui kaua, on väga raske öelda, kuid me oleme madalate intressimääradega elanud juba viis aastat. See tähendab ka seda, et pangad subsideerivad tegelikult eraisikuid, kes hoiavad oma raha hoiustes, sest intressimäärad finantsturgudel on negatiivsed. Sellega jõuame investeeringute juurde tagasi, sest kui intressimäärad on null või negatiivsed, siis kuidas veel saaksite oma investeeringut kasvatada kui väärtpaberitega kauplemise või fondide kaudu? Samamoodi, kui kõik pangad peavad määratlema oma riskivalmiduse, peavad ka eraisikud vastama küsimusele, kui palju nad on nõus riskima.
Mis juhtub Citadele uue võlakirjaemissiooniga?
Pidades silmas praegust turuolukorda ja suuri kõikumisi kapitaliturgudel, otsustas Citadele tühistada oma kolmanda tagamata allutatud võlakirjade emissiooni. Ehkki avaliku pakkumise ajal oli era- ja institutsionaalsete investorite seas suur huvi, on pärast plaanitava võlakirjaemissiooni väljakuulutamist olukord kapitaliturul ebakindluse kasvades märkimisväärselt halvenenud. Citadele loodab säilitada oma tugevad kapitali- ja likviidsusnäitajad, mis ületavad normatiivseid nõudeid. Kontserni kapitali adekvaatsuse määr (CAR) oli 2019. aasta lõpus 22,2%, esimese taseme põhiomavahendid (CET1) 18,8% ja likviidsuskatte määr 358%.
Mis juhtus plaaniga viia panga aktsiad börsile, nagu arutati?
Praegu ei tegele me oma aktsiate noteerimisega. Kas soovime laiendada panga tegevust ja muutuda investoritele atraktiivsemaks? Jah. Seetõttu võime millalgi oma aktsiad noteerida, kuid see pole praegu meie ülesannete nimekirjas.