Pangaliit korraldas rahatarkuse kuu raames võistluse, et leida nimi uuele kaardimaksele, mis toimub ilma kaarti terminali sisestamata. Kõige enam hääli sai “viipemakse”, mille pangad ka kasutusele võtavad.
Viipemakse näol on tegemist maailmas levinud makseviisiga, mis nüüd ka Eestisse jõudmas. Valdavalt hakkavad Eestis tegutsevad pangad viipemakse võimekusega kaarte oma klientidele väljastama aasta teises pooles, mõni aga ka varem. Aasta jooksul avatakse viipemakse tugi ka paljudes Eesti kauplustes ja söögikohtades. Viipemakse tegemiseks piisab kaardi asetamisest makseterminali vastu. 10 eurost suurema makse korral tuleb sisestada ka PIN-kood. Sellest väiksemaid tehinguid saab teha ka PIN-koodi sisestamata, kuigi turvalisuse huvides on seda pisteliselt siiski vaja.
“Viipekaardi kiip on turvaline, seda saavad lugeda vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Seega ei saa keegi pahatahtlikult teie kaardilt raha maha võtta, võimalik ei ole ka poekassast mööda jalutades kellegi teise arve kogemata maksmine,” selgitas Pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk.
Viipemakseid saab peagi tegema hakata enamikus makseterminalidest ning need on tavapärastest kiiremad ja mugavamad. “Tulevikus lisanduvad ka võimalused maksta poes mobiiltelefoniga või nutikella abil,” lisas Nurk. Eestis moodustavad alla 10-eurosed maksed enam kui 60% kaardimaksetest.
Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.
Lisainformatsioon:
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
Tegevjuht
Tel: 611 6567
taliharm@pangaliit.ee